Tintsu nokitseb

Aprillikuine tegemine ei ole minu kodu hubasemaks muutmiseks. Töö läks hoopis isesorti kodusse. Kohta, kus meie lapsed veedavad suurema osa oma päevast ning mida mõni aeg tagasi nimetatigi lastepäevakoduks. Ma loodan, et ka seda sorti kodu kvalifitseerub sellesse projekti.

See oli juba üsna tükk aega tagasi, kui õpetaja ühel koosolekul küsis, kas mõni ema oskab õmmelda. Et ta tahaks taskutega seinavaipa tähtedega kaartide jaoks. Ise tikib ta siis tähed taskutele peale. Olin lahkesti nõus, mis see paar rida kangast teisele kangale vuristada pole. Aga paraku juhtus see aeg töö väga pingeline olema, nii et õhtul ei jõudnud kodus enam midagi teha. Ka lihtsalt paari rida kangast teisele kangale õmmelda. Kui ma nüüd nii kaua juba venitanud olin, siis oli juba häbi niisama tavalist taskutega seinavaipa lasteaeda viia. Tahtsin midagi uhkemat teha. Aplikatsiooni näiteks proovida. Mõndade toredate tegelastega. lubas lahkesti oma loomingust poisse-tüdrukuid kasutada. Katsetasin esimest korda paberiga kahepoolset sulanduvat liimikangast. Sellega oli lausa lust tegutseda. Kangast sobiv detail välja, triikrauaga aluskangale ning õmblusmasinaga üle. Kõik püsib seal, kus ette nähtud. Ainuke jama oli selles, et vooder oli üks kunagi seisma jäänud poolik diivanikate ning selle vooder ei kannatanud kuumust. Nii et kui ma detaile õigetesse kohtadesse kleepisin, siis sulas vooder taustakanga külge kinni. Sain küll need üksteise küljest lahti, kuid osad kohad jäid ikka paksemad ja kortsus 🙁 Üks tagantjärgi tarkus jälle kõrva taha pandud 😀

Seinavaip ise on selline:

Natuke ka kevadist meeleolu. Kõik on aias kohe-kohe õide puhkemas ja lahti minemas.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.