Sixu isetegemised

Ma juba olen selline, et kui mingi kudumine või heegeldamine pooeli on, siis võib tegemine vahepeal soiku vajuda, olgu siis põhjuseks ideede puudus või tahtmine hoopis raamatukogust võetud kuus paksu raamatut ühe jutiga läbi lugeda.
Väikese tütre vikerkaare-satsiseelik laagerdus heegeldamise kestel kaks korda. Esimene kord sellepärast, et pärast värvliosa tegemist ei olnud mul veel leitud sobivat satsimustrit ja ei olnud veel ideed, et just vikerkaare-satsiseelik tuleb. Teist korda sellepärast, et olid raamatud ja muud asjad, mis jätsid lõpusirgel seeliku ootele.
Kui Annaliisa ütles umbes nädal tagasi, et tema tahaks selle seeliku oma suure õe põhikooli lõpupeole selga panna, võtsin seeliku lõpetamise käsile.
Vikerkaare seitsmest värvist jätsin seelikusse heegeldamata tumesinise satsi, aga vikerkaare-satsiseelik on see ikkagi. 🙂 Igale satsile eelnevat alusvõrgu osa hakkasin heegeldama eelmise satsi alt, nii on seelik ka seespoolt kuuevärviline. Nöörkummist punusin patsi ja ajasin seeliku värvliosa aukudest läbi. Kummivöö otstesse heegeldasin tutid, et kolesuured sõlmed ära peita.
Annaliisa soov oli, et seelikus peab olema ka roosat ja nii saigi iga vikerkaarevärvi sats omale roosa mannavahulise serva, samuti on roosat värvlis ja kummivöö on roosa. Üks kirjumirju seelik sai, kuid laps on rahul, kannab alanud suvel rõõmuga ja see ongi kõige olulisem. sunny

Ja suure õe Simona lõpupidu Türi Põhikoolis. loveshower

Lõng: Steinbach Wolle Capri. Konks nr 3.
Satsimuster on pärit interneti avarustest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.