sillulullu pisitegemised

Kuna mulle millegipärast meeldib selliseid poekotte õmmelda, (ise ka ei tea, miks), siis pakkusin tütrele välja, et teen talle ja tema elukaaslasele uued poekotid. Tütar valis ise kangad välja.

Tütre kott sai heledam.

Meessoost isikule tumedam 🙂

Mulle meeldib nende kottide juures just see kokkurullitavus (mitte et igat kotti poleks võimalik kokku rullida- ikka on. Kuid see kumm, mis hoiab koti koos).

Mõlemad kangad nö. nõukaaegsed. Üks saadud arvatavasti õe käest, teine ema käest. Voodriks sai küll mõlemale kotile seekord mitte tavaline kangas, vaid kasutatud vannikardin, mis ei märgu ja ei lähe nii kergesti mustaks. Praktilisus ennekõike 🙂

Kummiaasakese tahtsin seekord siiski õmmelda põhja alla, et ei jääks sangade juures (silma) häirima, kuid kotti kokku õmblema asudes avastasin, et olin ju kotid ühes tükis välja lõiganud ja põhja alla õmblust ei tekkinudki! Aga tütart ei häirinudki need sangade juures asuvad kummid. Hüva kasutamist!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.