sibulaplixi asjatamised

Pole enam kolmest-tere neljane 😀

Eile õhtul, kui koju saabusin, jooksis poiss mulle vastu neli näppu püsti ja kilkas “emme, mul on sünnipäev, ma sain nii palju”.
Näe jalga lasi mu kolmene, isegi hüvasti ei jätnud. Aga neljane oli natuke kurb, et kingiks ainult ülikonna ja ühe leedust toodud ogalise maiuse sai. No tal oli hea meel küll, et issilgi pole sellist suure mehe riietust ja maius maitses küll, aga midagi oili justkui puudu “Emme, mis sa mulle veel tegid???” tuli küsimus poisi suust.
Ma ise ehk olin õnnetumgi, sest mul polnud kingiks uut mänguautot ega ka midagi isetehtut anda. Aeg lendab märkamatult ja nii juhtuski, et poode läbi kammida ei jõudnud, et seda “õiget” leida. Ise oleks tahtnud teha särki, või heegeldatud nokkmütsi vms. Autos oleks saanud heegeldada ja kududa küll, sest sõidetud sai ikka nii, et pepu lame, aga need kõik sellised asjad, et tahaks proovimist ja kuna mulle harutada ei meeldinud, siis jäid need asjad ka tegemata.
Et aga Jaani pisut üllatada, siis joonistasin öösel talle lasteaia jaoks oma istumispadja. Uues lasteaias istutakse hommikuringis patjadel ja kuna Jaan-Eerikul on natukene raske uue olukorraga harjuda, siis loodan, et see padi on ka natuke abiks. Ikkagi emme tehtud ja päris OMA. Kuna ise tulen hommikuti pisut varem kui lapsed lasteaeda tulevad, siis suskasin padja juba poisile kappi ootama.

Jaan-Eerik sündis pärnu haiglas 24.06.04. Ta oli pikkuselt pärnu haigla vastsündinute rekordit väärt, ehk tervelt 58 cm ja kaalus 4600g. Eelmisel nädalal oli pikkust 104 cm kui ma nüüd õigesti mäletan ja kaaluks on 15 kg.

Ühe kingi läheme valime veel poes koos välja-jalgratta turvavarustuse nimelt, et saaks suvel turvaliselt sõitu teha.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.