Riis

MÜTSIÄPARDUS KORDA AETUD

Nägin ühte ülimalt lahedat ja tujutõstvat reklaami. Tulen mina bussist maha ja silma torkab suur ja kole mustades toonides ja nagu ülesoditud jänes võikavõitu rohekal taustal. No igatpidi kole. A sinna alla on kirjutatud: Juhet karta on OK!
Oimaivõi kui nunnu. Ma kohe tundsin, et kõik mu hirmud ja mured on õigustatud ja ma ei pea põdema mitte millegi pärast. Mul on õigus karta ja veider olla! 🙂
Tegelikult oli see muidugi Eesti Energia reklaam, et hoitagu katkistest juhtmetest eemale, aga see tuli mulle alles hiljem pähe. icj7 Positiivse elamuse sain igatahes kätte

See ebaõnnestunud barett, millest eelmises sissekandes juttu oli, on likvideeritud. Harutasin üles ja tegin õe kaheaastasele kaksiktüdrukule roosa tuunika. Vähemalt värvilt eakohane. Õpetus Novitast http://www.novita.fi/public/neuleohjeet/mallit/kevat_2008/57.jpg

Erilisi äpardusi seekord oma teel ei kohanud. Ainult et laiavõitu tuli. Minu meelest. Samas, kaheaastane ongi ju peaaegu pallikujuline, st nii pikk kui lai. Äkki ikka saab lasteaeda minnes teiste riiete peal kanda.
Jaa-jaa, sügisel lähevad kaksikud juba lasteaeda.
Enda lasteaiast tuleb meelde, kuidas ma vihkasin päevast magamist, rullbiskviiti ja piima-juurviljasuppi. Kiluleiba vihkasin kah, väidetavalt tulin alati sellisel päeval koju, kilu põlletaskus. 🙂
Aga kudumi juurde naastes: ma pole kunagi villastest heegeldustest palju pidanud ja olin äärepitsi suhtes kõhklev, aga minu meelest tuli päris ok.

Suure hoole ja armastusega meisterdasin ka vööpaela. Näpunööri ei teinud, sest pelgasin, et lõnga jätku. Paelte otsa kinnitasin klaasist pärlikesed (kodustest varudest), et oleks ikka päris Tüdrukute Värk.

Kaeluses taga nööp. Hmm, alles praegu hakkasin mõtlema, kuidas ta selle kinni saab.

Lõnga kulus minu meelest kolm tokki (järele jäi paar meetrit)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.