Riis

LISSABON 3

Lühikeseks ajaks Lissaboni sõites ei ole mingit mõtet autot rentida. Kesklinn on suhteliselt väike, nii et jalgsi pääseb igale poole. Pealegi on Lissabonis metroo ja trammid-bussid, parkimiskohti aga samahästi kui pole ja tänavad on vanalinnas ka väga kitsad, nii et seal ilma autot mõlkimata sõita pole harjumatul juhil just lihtne.
Näide parkimisvõimalustest (pane tähele, et kohe auto kõrvalt läheb tramm:):

Meie olime Lissabonis pisut üle nädala ja otsustasime ka natuke linnast välja sõita. Auto võtsime kaheks päevast Europcar’ist. Päev maksab 35-40 eurot+kulutatud bensiin. Selle firma eelis oli see, et rendihinnas oli ka kasko ja tasuliste teede kasutamine. Muidu oleks teede ja sildade eest veel vähemalt 15 eurot juurde läinud (või isegi rohkem, aga teisel päeval me tasulistel teedel ei sõitnud).

Kõigepealt läksime UNESCO pärandinimekirja kantud Evorasse. See on 135 kilomeetri kaugusel Lissabonist.

Arhitektuuri poolest on Evora vanalinn kuuldavasti selline, nagu Lissaboni kesklinn enne 1755. aasta suurt maavärinat (sellest ehk mõni sõna hiljem).

Vanalinna kitsastel tänavatel on majaseintele ja -nurkadele kinnitatud metallist kaitsed (need laiad mustad ”triibud” pildil)

Ka Evora on väga vana ja keset linna on seal näha roomlaste Diana templi jäänused.

Evoras, Püha Franciscuse kiriku juures on ka üks väga kummaline vaatamisväärsus Capela dos Ossos.

See on 16. sajandil rajatud luukabel, mille seinad on kaetud tuhandete munkade ja nunnade luudega.

Üks (minu arust veidi napakas) frantsiskaani munk rajas selle protestiks reformatsiooni vastu, et see paneks mõtisklema elu kaduvuse üle.

Kabeli sissepääsul on ka kiri: meie luud ootavad siin teie luid. Kabeli seintel peaks rippuma ka kaks kuivanud muumiat, aga meie külaskäigu ajal olid need restaureerimisele viidud.

Luukabelisse pääseb kiriku peaukse kõrval asuva eraldi sissepääsu kaudu. Pilet maksab 2 eurot. Nõrganärvilistele olgu öeldud, et iseenesest on kabel välimuselt päris ilus ja üldse mitte sünge. Lihtsalt veider 🙂
Evora ja Lissaboni vahel asub veel üks minu arust vägev mälestusmärk – Cromeleque dos Almendres ehk monoliitidest kiviring. Ilmselt sarnane Suurbritannias asuva Stonehenge’iga (seal ma pole käinud).

Need on püstitatud umbes 4.-6. aastatuhandel enne Kristust ja avastatud 1960ndatel. Teadlased pole päris kindlad, milleks see rajatud on, aga arvavad, et tegemist on mingi pühapaigaga, sest see on seatud kõrgemale künkale nind arvestab päikese ja kuu liikumist ning suvist ja talvist pööripäeva.
Paar kilomeetrit eemal on üks eraldi seisev menhir, mis selle kiviringiga kokku kuulub.


See kromlehh oli küll üks hea koht aja kaduvuse üle mõtisklemiseks. Inimesi polnud. Külastamine on tasuta, aga sildil on palutud monoliitide vahele mitte jalutama minna, sest pinnase erosioon on seal suur ja iidsed kivid võivad pikali vajuda.
Evorasse sõitmine oli tore ka selle poolest, et loodus Lissaboni ja Evora vahel on väga ilus. Lambad söövad rohtu, kured istuvad pesal ja siin-seal on pehmed tumerohelised männid, mis on nagu äsja juuksurist tulnud (st paistavad, nagu oleks pöetud). Pilti kahjuks ei saanud, sest kiirteel ei tohi peatuda.
Teisel päeval otsustasime sõita piki Portugali päikeserannikut Estorili. Lissabonist välja jõudes lookleb tee Atlandi ookeani ääres ja maaliliste villade vahel. Taevas on sini-sinine ja võin kergesti kujutleda end rikkaks vanamutiks, kes seal muretuid vanaduspäevi veedab 🙂 Portugali rikkaim omavalitsus Cascais on ilmselt endale palju teiste riikide pensionäre ka elanikuks saanud.

Cascaisi raekoda, mille ees üks paljudest kuninga-ausammastest. Kiviparkett tekitab optilise illusiooni, et jalge all lainetab

Linnakeses oli just selline meeleolu, et võid kohe hommikul huuled ära värvida, õhulise salli kaela panna ja päikese kätte külma veini jooma minna 🙂

Piki rannikut jõudsime ka Mandri-Euroopa läänepoolseima punktini.

Otseselt seal midagi vaadata ei ole. Lihtsalt üks punkt.

Seal on tohutult tuuline ja avaneb ilus vaade ookeanile, mida muidugi pole lootustki nii võimsana pildile saada.

Edasi võtsime suuna Sintrasse, millest ma turismiraamatute järgi midagi eriti ei oodanud: maaliline linnake Lissabonist paarikümne kilomeetri kaugusel tasub külastamist ja järgneb loetelu mingitest kindlustest. Mis pildi järgi on järjekordsed lossid vms. Aga kuna me juba sealkandis olime, otsustasime ikka üle vaadata. Ja noh, oli vägev ja TASUS KÛLASTAMIST. Muidugi, oleme juba mitu reisi teinud ja saime kohe aru, et kõiki vaatamisväärsusi pole mingit mõtet läbi joosta, sest lõpuks muutub see peas lihtsalt üheks pudruks. Valisime välja vana mauride kindluse aastast 700. (ma ei tea, kas sealt pildilt on näha, et see asus põhimõtteliselt pea kohal).

Aga seda postitust jätkan õhtul või homme, kui veel keegi jaksab lugeda 🙂

  • Avatar

    Kui ei n?eks ei usuks"luukabel"
    peale seal k?imist ei maga vist n?dalaid:)
    Ait?h huvitava postituse eest,kui tohib siis nyyd m6tlen ennast sinna ookeani randa :)))

  • Avatar

    K?ll me juba lugeda jaksame, kui sa kirjutada jaksad 🙂
    Olen kunagi k?inud luukabelis Tśehhimaal, ?sna s?nge oli.

  • Avatar

    Loen-loen! Kusjuures luukabelis me ei k?inudki…

  • Avatar

    T?nud huvitava lugemise ja ilusate piltide jagamise eest! Ootan huviga j?rge 🙂

  • Avatar

    Suured t?nud,ausalt kohe! Nii huvitav!
    M?tlesin kohe, et miks k?ll ajaloo?pikute tegijad ei kirjuta sama huvitavalt ja humoorikalt. J??ks ju s?ndmused, ehitised ja valitsejad palju paremini meelde, kui v?ikesed toredad detailid juurde lisada.Mitte igav daatumite ja nimede rodu, mida keegi hoomata ei suuda.
    Kiviparkett "lainetab" v?ga optiliselt ka sinu pildil, v?ike pearinglus on garanteeritud 🙂
    Ootan pikisilmi j?rge :).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.