Pisikepatsik

Nädalavahetusel oli meil Kuressaares laat, mispuhuks valmisid mõned asjad.

Juba armasks saanud lastepadjad…

… ja hunnik käevõrusid.

Lisaks suutsin ära lõpetada oma värvispektri teise kollase töö.

Oi-oi kui hea meel mul on, et see lõpuks valmis, sest alustatud sai eelmise aasta juulis, aga kuna ma seda ühe pulmapeo ajaks valmis ei jõudnud, siis jäigi seisma…Selle projekti raames, aga lõpetamata jätmine oleks olnud lausa patt 😛

Laadal oli mul müügiks ka mõned heeleldatud mütsid. Aga kuna üks kena noorpaar omale sobivat ei leidnud, siis tellisid nad oma piigale sellise:

Ainuke jama on selles, et telefon millele helistama pidin, ei vastanud. Algul oli isegi välja lülitatud. Ärge saage minust valesti aru, ma pole pettunud, et müts mulle jäi, vaid selles, et inimesed pole niipalju viisakad, et vastaksid oma telefonile ja ütleksid, et nad enam tellitud asja ei soovi. Sest mina nagin ju selle pärast pool päeva vaeva. Aga see selleks. Müts mulle sellegipoolest meeldib, sest on veidi laiema äärega kui senised, mida heegeldanud olen 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.