Pisike Pärlisahtel

Suveöine luulestiilis postitus:
Milline suvi on praegu! Kui võtta üks kuum suvepäev
ja selles leida

lendleva liblika
tiibade säravat ilu,
õunapuu varju, mis
tõotas olla veidigi vilu…
Suvise taeva õhkõrne
pilveid,
hommik ja õhtu- lihtsalt
päeva eri ilmed…
Värskelt niidetud
lõhnavat muru,
(lõhnamälu nii ruttu ei kulu)
Kesköine hõbetatud meri,
meretuul toob lummavalt uue laine.
Käes on suvi ning võid olla lihtsalt naine…

(Vabandan selliste lihtriimide eest, ma ei ole ju luuletaja)

Oleksin väga õnnelik, kui oskaksin sellise tundemosaiigi
oma “kõvakettale” salvestada lausa mitmedimensiooniliselt nagu 3D !
Et keset külma talve saaksin sama eredalt ja naudinguga
neid tundevirvendusi ja meeleolusid uuesti läbi kogeda. See aitaks siis
pika talve üle elada nagu patarei. Soovitavalt Duracelli oma…

Tegelikult tulin VAID korraks teile ütlema, et vahepeal oli see blogi ilusa ilma tõttu suletud.
Nüüd käisin siin “tolmu pühkimas” ja homme võib normaalsel ajal
tulla postitus,muidu öösel tundub maailm nii lilleline…
Ja liblikad põõnavad! Head und!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.