Pandamõmmi pesa

MINU ESIMENE PÄRIS LAPITEKK!

Ma sain ta lõpuks valmis!
Kõigepealt: Suur kummardus kõigile imepeenetele lapitöö tegijatele! See on ikka midagi meeletut, mis te teete!

Tegelikult olen ma oma elus täpselt ühe lapiteki enne teinud. Olin siis vast 11-12 aastane ja kasutasin vanaema jalaga vändatavat õmblusmasinat. Lapid lõikasin suuuured ja igaühe erineva suuuse ja kujuga. Ega nad otse ja ilusad küll ei jäänud. Taguseks õmblesin vana kardina, mille mu tollane lemmikloom rott läbi puuri tasapisi auklikuks näris 😛 Ja tegelikult on see vana paljunäinud lapitekk mul alles. Kasutan seda igal aastal jõulude ajal kuuse all, et okkaid ja muud sodi oleks pärast lihtsam kokku korjata. On selline omamoodi nostalgiline asjake – ilus ei ole, aga armas on 😀
Kui pisipõnn ärkab, teen sellest tekist ka pilti ja näitan ka seda ajaloolist asja 😉

Nüüd siis tegin päris lapiteki, mis saab meil nn. telekatoa tekiks. Selline suur tekk, mille alla põnnid multikaid vaadates ritta mahuvad!

Uue lapiteki lugu:

Idee tuli augustis, pihta hakkasin septembris.
Kuna mitu tuttavat on juba lapitekkidega hakkama saanud, siis mul ei andnud kuidagi rahu ja nii ma asusin kah sügisel lapikesi lõikuma! Tahtsin teha samal põhimõttel, nagu : Sarnast värvi lapikestest kujundada tekile pildi.

Algus oli entusiastlik, aga lõpp vajus ära… miks see mind küll imestama ei pane!?

Joonistasin kõigepealt lapse värviraamatust suure uhke pildi maha, siis tegin sellele ruudustiku ja proovisin sedasama pilti edasi anda kolmnurkade ja ruutudega. Paberil oli kõik kena. Kui lapid maha ladusin, ei saanud enam kuidagi aru, et paberil ja maas sama pilt on. :m8hh:
Eks viga oli selles, et sama pildi edasi andmiseks oleks pidanud kasutama ainult paari värvi, aga mina otsisin punase pinna edasi andmiseks välja kõik oma punased kaltsud ja võtsin igast natuke. Niisiis jätsin paberi-plaani kõrvale ja võtsin kasutusele lihtsalt loogika. Ladusin korrapärase lille, sellise, nagu ma seda algkoolieas joonistama õppisin. 😆

Ruudud lõikusin 9 cm äärega. Lihtsalt seepärast, et 9 on mulle meeldiv number, mis on mul elus nii mõneski kohas suurt rolli mänginud.

Tekis on 20×27 ruutu, seega 540! Ise ka ei uskunud, kui valmis tekil nad üle lugesin! Millal ma nii palju neid lõikusin!?

Kuna ma siiani ei ole päriselt läbi hammustanud seda ilma-niiti-katkestamata-meetodit, siis lõikasin mina iga lapi järel niidi läbi. See lisas muidugi ju suure töö, aga mulle, kui jummmala rohelisele õmblejale, tundus lihtsalt kindlam variant. Küll ma kunagi õiged töövõtted kah ära õpin!

Retsept:
2 venna pluusi sellest ajast, kui ta väike poiss oli
minu lapsepõlve öösärk, mida ma kandsin ainult korra või paar, kui mu vanaema sundis. Sest mulle lihtsalt pole kunagi öösärgid meeldinud.
2 ema seelikut, pärit ka sellest ajast, kui meie veel väiksed olime
minu pluusike, 29 aastat vana
1 helesinise-roosa triibuline pluus kaltsukast
4 sorti heledat kangast ja 3 sorti rohelist kangast kangapoe defektiga kanga hunnikust
minu kittelkleit ja 2seelikut, 20 aastat vanad
2 pidžaamat minu varasest lapsepõlvest, kui ma veel lasteaias käisin
isa lühikeste varukatega pluus tema noorusajast
köögi kardinad lapsepõlvekodust
rohelise jänkudega kanga tükke, mis jäid üle, kui ema mulle siis, kui ma olin umbes 11 aastane tibukollase jope õmbles ja sellele rohelise voodri pani
Ja veel mitmesuguseid riidetükke, mille päritolu on unustuse hõlma vajunud.

Täiesti hämmastav, mida kõike minu kaltsukotid veel sisaldavad! Loomulikult ei läinud kasutusse kõik need esemed otsast lõpuni, igast ikka pakike ruute.

Selles osas ongi see üks lõpmata armas tekike, et temasse sai õmmeldud omajagu mälestusi. See on veider, kuidas mingisuguse riidejupi nägemine toob lapsepõlve meelde 😀

Need lapid õmblesin usinalt kokku juba septembris. Ostsin juba septembris ka teki tagumise poole jaoks tepitud kanga ära. Jäi ainult see taha õmmelda….

Siis aga tulid jõulud tuhinaga peale ja mina hakkasin teki lõpetamist muudkui edasi lükkama. Umbes sellises taktis: Homme võtan selle kindlasti ette!

Eile öösel, nii umbes südaöö ajal, kui alumine korrus sai koristatud ja pere lõpuks magas, ma siis lõpuks jõudsin selleni, et laotasin värgid põrandale ja hakkasin temaga tegelema. Pool neli sain magama ja tänaseks jäi vaid teppimine…

1,80×2,36… päris asjalik, kõik lapsed mahuvad korraga alla 😆

Nüüd on minu elu esimene PÄRIS lapitekk valmis! loveshower

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.