Päikseke

Kevad juba mõnda aega õues, aga Pärnus oli eile alles tõeliselt ilus kevadilm (või isegi võib öelda et lausa suveilm). Selle kevade saabumisega on igal aastal üks probleem, ei oska enam lastele riideid selga panna ja eelmise aasta riided on enamasti ikka väikseks ka juba jäänud. Ja sama probleem peakatetega. Tegin siis oma tütrele jälle uue mütsi.

Peas oli ilus ja paras, aga kui pikemat aega õues mängis kippus ikka jälle üles see müts tulema. Ma ei saagi aru, mis ma valesti teen, et see müts peas ilusti seista ei taha? Ja see pole esimene müts, millega see probleem. Välja näeb see mütsi üles tõusmine umbes nii

Poiss pani ta lihtsalt niimoodi pähe, mitte tal ei tule ta nii üles.

Ja kuna mul oli ka juba järgmine müts pooleli, siis tegin selle ka ruttu lõpuni, kuna esimese mütsiga ma päris rahule ei jäänud. Idee pärineb minu ühe lemmiku isetegija blogist – armusin sellesse mütsi esimesest silmapilgust. Tüdruku pildi peale saamisega alati suured probleeemid. Ei taha ta kuidagi mulle poseerida ja hakkab ikka lollitama, aga poeg teeb ikka kõik asjad järgi, mida õde ees. Ja siin siis poolik õe müts hoopis poja peas (niididki alles ripuvad)

Ja siin mõlemad lapsed

Nagu piltidelt näha ei õnnestunud mütsile noka tegemine just kõige paremini. Ja kui mulle endale ei meeldi, siis ei saa ma enne rahu, kui teen nii kaua kuni saan sellise, mis meeldib, muidu hakkab häirima. Aga lõpptulemus sai siis selline

Selline sai siis minu kevadiste mütside pikk lugu. Päikselist kevade jätku kõigile! smile_som

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.