P6rguKiz

Sulejopest vatijope

Aastaid tagasi ostsin omale sulejope. Ilus, kallis ja soe asi 😀
Vähemalt seda ma arvasin…
Ilu oli kuni esimese pesuni. Pigem jope kuivamiseni. Kuna ma armastan musta riietust, siis võite isegi arvata, mis ”kanala” alati sealt jope alt välja koorus…
See häiris mind, aga ette ei võtnud midagi. Sulejoped lasevad ikka sulgi läbi…
Mitu talve ma seda ei kandnud,. Esiteks sai ta suureks (jaa, olin tubli vahepeal ja salenesin veidi), teiseks oli ta sulgiv ja kolmandaks liiga palav. Eesti talved on ju nagu on.
Kui Soome kolisin, andsin jope isale, kes aga seda ei kandnud. Ja nii ta kapis seisiski,

Kuna hetkel ei lähe enam ükski ”vana” jope ümbert kinni, siis mõtlesin, et ah mis see siis ikka ära ei ole, teen sulejopest vatiinijope 😀

Oleks ma vaid seda kõike teadnud, mida see töö endaga kaasa toob 😛

Kui hakkasin harutama jopet, siis oli paras ”kanala” kodus. Sulg ju teadupärast hea lendlev asi 😛
Pingutasin mis ma pingutasin ja harutasin ta ühe päeva jooksul lahti. Kohati oli tolmuimeja ka kõrval, et kiirkorras seda kanalat koristada 😛 Mul hea mees, ei nurisenud ”kanala” üle üldse 😀 Aitähh talle 😉

Harutamine ei kuulu üldse mu lemmik käsitööliigi hulka. Vastik on. Tüütav. Eriti õmbluste harutamine. Ja selle jope juures pidin harutama absoluutselt iga õmbluse, ka tasku. ja kõik pealmised kappimised, sest suled olid ju nende õmbluste küljes kinni…
Aga ega see siis ei tähendanud, et harutatud tükid sulevabad oleksid. Nu ei olnud ju. Iga päev nokkisin paar asja. Isu sai otsa.
Siis hakkasin peale… üks tükk vatiini peale ja lõikasin välja. Siis järgmine, siis järgmine…

Ja siis kappisin kõik õmblused jälle järgemööda. Siis tegin . Esiteks vanal jopel olid taskulukud valet pidi ja … tahtsin ikka normaalselt. Ja kuna mu eesmärk oli üdinu must jope, siis pidin tasku voodri ka ju mustast kangast välja lõikama.
Siis lõikasin veel voodriks kõikidele tükkidele jälle vatiini. Õmblesin sisemise tasku ja ühendasin jope tükid omavahel.
Aga… kui selga proovisin, olin ma nii lai kui lai sellega. Ind jahtus seda edasi õmmelda. Aga mis mul muud üle jäi, käärid kätte ja õlgadest 4 cm kitsamaks 😛 Parasjagu sai 😉

Siis kurtsin mehele, et see vana krae kohe mitte ei lähe. Esiteks oli seal punane riie ja teiseks vanad katkised trukid vanast kapuutsist. (Mõni aasta tagasi õmblesin uue kapuutsi, paksema selle löraka asemel, mis originaalis ja kinnitasin ta nööpidega sinna külge).

Abikaasa siis arvas, et aga koo uus krae ja kätised ka. Hmm, mõtlesin, et miks ka mitte. Käisime poes lõnga ostmas ja alustasin kudumisega…

Kui kootud osad lõpuks valmis olid, sain jopel ühendada varrukaotsad ja krae ja altääre ja lõpuks mu suure vihavaenlase – luku. Aga lukk käitus see kord hästi, tegi isegi minuga koostööd ja hakkas esimese korraga jope külge perfektselt, et harutama ei pidanud 😛

Uhh, pea 2 nädalat võttis aega. Aga valmis sain. Ja enam kunagi sellist tööd ei taha ette võtta 😀 Võib-olla… 😛

Kindlasti keegi küsib mõttes, miks ma poest ei ostnud uut jopet? Aga vat selle pärast, et see mõte sulejopest vatijope teha piinas mind mitu aastat. Ja tahtsin katsetada.
Kuna ma ei harrasta kergekäeliselt ühegi vana asja ära loopimist (mis puutub riietesse, mis ilusad), siis oligi paras aeg harjutada selle peal 😉
Ja ta sai täpselt selline, nagu ma olin ette kujutanud. Nüüd pistsin pesumasinasse, et katsetada, kas uue koheva vatiini asemel saaks uue ja lörakama vatiiniga jope. Muidu käi nagu puhvis emaelevant 😛

Natuke meelespidamiseks mõni asi ka:
Lõng – 2x Novita 7-Veljestä. Kulus 186g. Vardad nr.5.
Varrukaotstele lõin ülesse 40 silma ja kraele 90.

—-

Tegelikult on mul üks vana sulejope veel… 😛 Aga sellest tuleb kunagi midagi Tibile 🙂

Ja ega palju käsitööd ei kajastu hetkel siin blogis. Teen, iga päev teen. Kuid asjad suured ja võtavad aega. Kiire pole ka.
Järgmine nädal lähen Eestimaale 2 nädalaks puhkama ja kes teab, kas seal teen üldse midagi. Poja sõrmikud kavatsen küll ära lõpetada, aga sellega mu plaanid piirduvadki. Ja elu on näidanud, et reisimine ei ole meie peres käsitööle soodus aeg 😛

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.