Muraka meisterdusi

SUUUUUR SUVI! smile_lil

Ja päike!
Ja palavus!
Ja puhkus!
…ja palavik…
PÄHHH!

Õnneks hakkab see peramine ja üsna ja kohe mööda saama.
Palju asju sai enne seda nikerdatud ja korda saadetud, üksi ja ühiselt, ühiselt ikka võimsamalt kui üksi… Millalgi ja jupphaaval ehk jõub midagi ka siia blogiveergude peale…

Nüüd aga juveele pelgalt.
Vähemalt osa nedest.
Uskumatu küll, aga vahel on nii tore endal lehitsed ja mõlgutada, et mida on tehtud ja kuhu ning kellele miski on läinud… Ja kommentaare lugeda – aitäh siinkohal kõigile!
Täna sain kätte kirjakese ühelt Põlvamaa tantsuõpetajalt, kes saanud endale minu kootud kott-istumisaluse. Nii hea meel oli!
Tähendab, see taies läks heasse peresse!

Ja nüüd “juveele”.
Tükk aega tagasi ja tüki aja jooksul tehtud.
“Pulloveri” poodi tuli värskeid Tensha helmeid. Mõned olid lausa uued “mudelid”. No kuidas suudaks nende sõnulseletamatule veetlusele vastu panna üks kerge meelega naisinimene?
No ei suutnudki. 😳
Mõned näidised siia.

Valged. Läbipaistvad. Matid.
Absoluutselt ilusad pärlid.
Ikka kõrvarõngasteks.

Veel enne jaanipäeva sain tellimuse. Tenshatellimuse. Kõrvarõngad justkui olid, taheti vaid pisut teistsuguseid (hehhheeee – see tähendas ju ikkagi uute tegemist! 😉 ), aga keed oli juurde tarvis.
… ma ise pole Tenshadest ühtki keed teinud, sest need tunduvad nii rikkalikud helmed, et ei oskagi nagu neid millegagi enam rikastada…

No kõndisin siis ringi kut munas kana 🙄 ja otsisin ideed, puu ja põõsa alt. Piilusin oma lemmikblogidesse – Le_.li ja Josefiine ja… ja Laima ja… …ja veel mitmessegi… Nii ilusaid asju leidsin, võrratuid… No unustagi kas või ennast sinna imetlema – juba lapitöid ja juba tikandeid ja juba vaipu ja… Veel ja veel…
Kooserdasin ringi, imetluse ja tänuga. Oma ideed ei leidnud…. nähtavalt. Aga kindel ei julge olla, et kellegi iludusi imetelles lambikeses hõõgniit elevile ei ärganud…

Nagu tellimise peale oli Pulloveri poodi just ka mulle sobivaid ja tarvilisi helmeid juurde tulnud… Musti, punase roosiga, ümmargusi, ovaalseid, suuremaid ja pisemaid.
Ühel ööpoolikul asusin olemasoleva materjaliga mängitama. Ikka musta ja antiikpronksi ja… sügavpunaseid kaetud helmeid ka, ikka antiikpronksiga.

No ja valmis ta sai, aga häid pilte ma sellest taiesest ei saanudki…
Kuidagi keeldus pildi peale jäämast, ehkki proovisin päikeses ja varjus…
Aeg tiksus ja kunde ootas…
Aga nüüd on kogu komplekt uuele omanikule üle antud, tema on rahule jäänud ja isegi rõõmus – ja mina ka! 😉

Kõrvakaid tegin kohe kaks paari, et tulevasel omanikul oleks valida. Tema tagasihoidliku inimesena valis ikka need pisemad ja vähem silmatorkavad… Ehkki mulle, mis seal edevust varjata, meeldisid endale need lopsakamad enam!

Veel oli üks vana võlg. Ka see sai enne jaanipäeva õiendatud.
Lubasin ühele armsale inimesele kinkida kõrvakad tema omal valikul. Talle meeldisid helesinised Lycite kellukad, tegin nendest kaks paari, et oleks valikut. Tema valik oli ohtramate kellukatega, mulle sedapuhuku – jälle! – meeldis endale see rohelise lehekesega paar pisut enam! Vist…
Aga hea meel on, et kõrvakad leidsid endale hea perenaise ja hooliva kodu! 😉

Lycited ja Tenshad on mu lemmikud.
Aga kui lemmikutega jätkata…
…no teokarbid on minu lemmikud! 😉

Need helesinised said juba päris tükk aega tagasi valmis.

Ja siis said valmis need hallikasrohelised…

Ja veel ühed teokarbikõrvakad. Roosad, fuksiaroosad lausa! 😆

Ja veel midagi üksjagu roosat, koos antiikvasega – üks mu lemmikkooslusi…

Üks valge kee veel, siniste vahehelmestega…

Ühed “merised” kõrvakad…

Põgusalt keldi-teemat…

Monroe oma ettearvamatuses loomulikult kah ei soovinud eriti pildile jäädvustuda, vähemalt peegeldus vastu pöörasel moel… 😳

Tjah, ega nüüd sai küll kõik, mis albumisse valmis sätitud, ka blogisse üles rivistatud.
Kui tervis kannab ja jalg jaksab, siis tahaks homme Tartusse laadale uudistama minna kogu oma kraamiga… Vaibad ootavad kah luhvtitamist juba…

Eks näis!

Kaunist suve jätkamist kõigile!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.