Muraka meisterdusi

PIKK PAUS…

…ja palju juhtunud…
Kas suudan sellest vähemalt osa ka kunagi kirja panna?
Kes teab, kes teab…

Käisime kooriga Saksamaal laulmas – oli pikk, tore, väsitav, kirgastav reis.
Sellega kaasnes – loomulikult –
15 magamata ööd 😉
150 tegemata tööd 😉

Aga kahetseda pole küll midagi!

Hakkaks hoopis tasapisi takkajärgi pildikesi üles riputama.
Sest pildid Photobucketisse paigutatd juba ammu…
Muist asjakestest ammu uude peresse rännanud…
Mõned asjakesed otsustasid ka Saksamaale jääda – seekord oli meil võõrustajate palvel ja boonusena ka n.ö pisikene kaubareis.
Ja meile ülimeeldivaks üllatuseks – sakslased oskavad käsitööd meie Maarjamaa rahvast märkimisväärselt enam hinnata. Nende jaoks tekitas kõhklusi pigem see, kui käsitööeseme hind oli liiga madal (nende arvates). 😉
Vat sedasi.

Väga sümpaatne maailmavaade neil seal Geltingis, ma ütlen!!!

Ja ammutehtud asjakesi siis.
Teekannud, mu arm. Pöördumatult-möödumatult.
Need said mingi vaimustuse ajel kõik korraga ja eraldi üles pildistatud, ehkki mõned nedest on ka varem siin blogipiltidel figureerinud.

Punasest teest hoian alles teatud varu! 😉

Ja kogu roosa tee varud.

Eriti tervistav roheline tee.

Meekarva.

Ja veekarva. 😆

Siis üks suur ja silmatorkavalt punane komplektike.
Kruus, muideks, on meie Uhti kõrtsi käsitöö. Õigemini, Uhti Avatud ateljees tehtud näputöö.

Siis midagi silmatorkavalt roosat. Fimopallid juba tükk aega tagasi valmis veeretatud ja küpsetatud. Nüüd mattide klaashelmeste ja mitmetahuliste helmestega täiendet, keeks kokku koondet.

Ja tsipake kollast kah. Või sellist – karamellikarva pigem.

Ning ikka – et jätkuks järge ja järjepidevust, siis paar tagasihoidlikku järjekat.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.