Muraka meisterdusi

MIND KUTSUTI VÄLJA… 😀

Telefon mu süles helises ja helises ja helises. Ja mina väänasin kinni üht ketilüli… …see oli mul juba paar korda näpitsahaarade vahelt pudenenud ja olin ennast juba iseenda kobakäpsuse eest sõidelnud… Habisin lameotstangidega ketilüli kinnitada… …telefon helises…. Nii, lüli sulgus, krabasin telefoni – jõudsin! Ei jõudnud vaadata, KES helistab… Hääl oli nii tuttav, nii tuttav… Ja küsis, et kas ikka olen mina… mitu korda…
Jõudsime teineteise rõõmsa äratundmiseni – ja sõnum oli selline, et oli kistumatu vajadus mõningatel isetegijatel KOHE kokku saada! Tartlaste sellekuine kokkusaamine ju vahele jäänud… Selline asi hakkab suisa tervise pääle… swi6

No vot, ja seda enam ei saa ommmmmetigi taolisele kutsele kurdiks jääda! Ja vaja ikka miskit EDEVUSE LAADALE 😉 kaasa või kaela-kõrva haarata… Kee oli peaaegu valmis, kõrvakad said küll lausa tangituliselt…

Selline ÕIGE sinine nõudis ju ometi juurde natuke musta ja veidike valget… Köögis mängis Elamri-raadio, mitu korda lasti eetrisse seda reklaami, et “Ma tahaksin Kodu saia…”
Ja kui kee valmis ja kõrvakad konksuga ühendatud, laulis Boris Lehtlaan otsat lõpuni selle õige “Ma tahaksin kodus olla…”

Kuidagi õiged asjad kõik sel päeval – värvid ja lõhnad ja hääled… Ja kõige õigem ikka isetegijatega kohtumine! Aitäh kutsujaile ja tulijaile – oli õdus ja mõnus! Mul on tuliselt kahju, et esmaspäeval oma õnnesoovidega Pulloverisse pärale ei jõudnud, aga ükskord ma tulen niikuinii! smile_lil

Vasta Lotte vanaema-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.