Muraka meisterdusi

VANU ASJU…. juba ammu lubatud…

Ehk kuidas Ülenurmes Grillfestil liha küpsetati…

See ettevõtmine oli tore jah. Igasuguseid põnevaid tegemisi seal tule ja lihaga tehti.

Meie Ülenurme LIONS-klubi võistkonnal läks lõppkokkuvõttes täitsa hästi!

Siin on üks Haaslava meeskoori värvikas võistleja! Ja meie meeskooril läks ka päris hästi. Eh, mehed on ikka head söögitegijad!swi6

Kallaste võistkond näiteks küpsetas sedasi savisse pakitud kala…

Kõige paremini läks muidugi žüriil – nemad said kõike seda hääd kraami maitsta, aga arvata võib, et hinnangu andmine polnudki nii kerge ülesanne…
Žürii liikmetele tõsteti igaühele “anonüümsed” hõrgutistetükikesed nina ette…

Nõo Lihavürst andis aga paarile võistlejale kätte jupi salaamivorsti ja kutsus neid sellest kujukesi voolima… Ja täpsustuseks öeldi, et see EI OLE toiduga mängimine! Et kõik sünnib pärast ikka süüa ja puha!

Vaat selline tulemus oli sellel võistlusel. Ma veel kutsusin ühte näputööosavat võistlejat meie käsitööseltsi, aga ta kostis vastu, et ta ei jaksa nii palju vorsti osta… 🙄

Iseenda käsitöötegemisi näpuotsaga siia lõppu. Tahaks muidugi keksida hoopis selle päikeseprindiga, mida täna Üraskikülas tegime, aga pildid veel fotokas ja uni kipub, ullikene…
Ja Üraskiküla elamus oli nii faffffa ja värvikas, et väärib selgemat seletamist! mh7mh

Ja nagunii on see siin üks “vanade asjade” postitus…

Kõiksepäält ühed sulelised kõrvakad. Ja natuke aega tagasi ma just enam-vähem selliseid nägin Alxise blogis…. Aga ausõna, mul olid need juba enne seda valmis, kui Alexise omasid nägin… Lihtsalt selline kosmiline sulg-kõrvakate viirus ilmselt siinkandis… mh7mh

Tegelt ma ikka tegin need küll millegi eeskujul. Leidsin mingi hulk aastaid tagasi kuskilt kõnniteelt üksiku ja kurva hüljatud kõrvaka. Korjasin selle üles ja hoidsin pikka aega kodus vaasiserva küljes. Tema meeldis mulle. Aga ehetest teadisn ma tol ajal täpselt sedapalju, et neid tehkase kuskil ja et neid müüakse poes….

Ise ma nakatusin helmestõppe pikkamööda… ja praegu tundub, et hullusti… pöördumatult viimati???

Aga need sulgsed kõrvakad siis. Kaks paari, mustad ja sinised. Üks paar musti läks juba kevadisel ajal kellegi kena nooriku kõrvadesse kõlkuma. Pidid seal päris tihti kõlkuma – minu suureks heameeleks!

Midagi ülipikka ja küütlevalt musta…

Siis selliseid pontskamaid… Pruunid, mis klaasiserval ripuvad, on liivakivist – küll see on üks kena kivi! Mulle meeldib! Ja need kõrvakad leidsid kohe järgmisel päeval pärast valmimist endale kõrvad ka – läksid koos ühe kena prouaga Mulgimaale.

Ja ühel hetkel märkasin, et pole tükike aega teinud midagi päris lihtsat… Et siis pihuga pisiasju jälle…

Ja sellesse öösse enam rohkem asju ei mahuta…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.