Mõnusad hetked

ROOSA

Olen vahepeal väga laisk kirjutaja olnud. Suvi lendas linnutiivul, sügis tõi kaasa muudatusi kõigi pereliikmete jaoks. Oma doktorandi ja kahe väikelapse ema rolliga pole siiamaani päris kohanenud. Ikka kipuvad kaks asja segi minema. Abikaasa nii õpib kui töötab mitmes kohas ja pidevalt on tunne, et meie peres küll 24 tundi ööpäevas pole. Minu jaoks on roosa värv, mis tõstab tuju ning tekitab turvatunnet. Võib-olla oli just selliste muutuste eel ja ajal eriti roosat enda ümber vaja? Siin mõned hiljutised tööd:

Minu suvi läbi kestnud pingutused kampsuni/boolero kudumisel on nüüd lõpuks õnneliku lõpuni jõudnud! Alustasin maikuus ning plaanisin juuni alguseks valmis saada, kuid valmis hoopistükkis septembris! Sellesse kampsunisse on kootud nii palju ootust ja valgeid öid! Kudusin isegi jaaniööl veidi pitsi 🙂 Kasutasin roosat “Pukas” lõnga, mille ostsin Müürivahe tn lõngapoest (82% mohäär, 18% nailon). Lõngakulu 5 tokki, kokku kampsuni kaal vaid 125 g! Vardad nr 3,5 ja ringvardad nr 3. Käiseid kaunistab Sofia kiri “Haapsalu salli” raamatust. Nupud tegin 9sased, mitte 7sed nagu õpetuses, et ikka paremini näha jääksid. Lõng on “Leedu” oma, kui pikemalt uurisin, siis avastasin, et toodetud hoopis Süürias… Loodan väga, et Süürias on varsti taas rahu!

Käisime õega Teeme Teistmoodi salongis Soutache tehnikat õppimas. Mina valmistasin prossi selle kampsiku tarvis ja õde meisterdas imelised roheliste liblikate ja pärlitega kõrvarõngad! 🙂

Septembri-oktoobri projekt oli veel sall tütrekesele. Lõng: Drops Alpaca, roosat kulus u 3 tokki, valget alla 1 toki. Vardad 3,25 mm. Õppisin selle salli jaoks patentkoes kuduma. Laiuseks lõin 29 silmust. Kootud lillede õpetus pärineb Luisa Hardingu raamatust “Natural Knits for Babies and Mums.” Väga pehme, soe ja veniv sall. Emmale meeldivad küll lilled, aga salli suhtes on ta üsna vastakalt meelestatud. Seetõttu hakkasin seda salli ise kandma. Pilt on tehtud Tabasalu rannas, kus isegi keset öökülmade aega õitseb lilli!

Roosad on ka lilled mu uuel käsitsi köidetud käsitööpäevikul:

Üllatus-üllatus! Õrnroosa tuleb ka meie uus kevadine lillepeenar. Paki peal vähemalt lubatakse nii.

Tundub, et kõik roosad asjad said ette näidatud! 😀 Natuke olen ka muud värvi asju pusinud. Need on koos lastega tehtud lihtsad asjakesed, et pojale ning tütrele juba maast madalast näidata, kui tore on ise midagi teha.

Aastasele tütrele valmistasin printsessi või lillehaldja seeliku, täiesti õmblusvabalt. Materjali kulu Tutu seelikuks: 2,5 m valget tülli ja vööümbermõõdu jagu kummipaela. Lõikasin tülli 65-70 cm laiusteks tükkideks, mille omakorda lõikasin 5-10 cm laiusteks ribadeks. Murdsin iga riba pooleks ja sidusin kummi külge. Kõige lõpuks lõikasin ribade otsad kolmnurkseks ja sidusin kummipaela iseendaga kokku. Tegime seeliku koos tibuga valmis ühe koduse hommikupooliku ajal. Pisikesele meeldib seelikut vaadata ja nuusutada nagu lille, aga kandmisest ta huvitatud pole. Õnneks on seelik varuga, nii et kui printsessi iga saabub meie majja ka 1-2 a pärast, saab seelikut keerutada.

Viiesele pojale meisterdaime koos kepp-hobu. Vaja läks: üks noore vahtra tüvi, üksik issi sokk, veidi lõngajääke ja täiteks heiet. Vaatamata oma olemuslikule lihtsusele on Must Iludus laste suur lemmik 🙂 Kuna ta on unistuste hobune, valiti laka värviks helerohelise 😉

Vasta Sik-Sak-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.