Mirjami hobiblogi

Kuna esimene mats piltide laadimisest läks puhtalt aia taha, siis on edasine tegutsemine tsipa aega võtnud. Tööarvutist nagisse ei pääse, kodusele arvutile on aga konkurents liiga suur ja mina pole eriti viitsinud kakelda – siis on nagu on. Tänu Susalt saadud näpunäidetele – siinkohal veelkordsed suured tänud talle! – sain eelmise postituse pildipraagi ära parandatud 🙂
Ja eks siinkohal proovin jätkata, nüüd juba uues kvaliteedis, ehk siis lõpetan segaduse piltidega.
Nagu eelmises postituses lubatud, tulevad veel vanad asjad, kõigepealt siis gobelääntehnikas tehtu. Möödunud aastal õnnestus natuke seda õppida ja siin nüüd mõned esemed:
kõigepealt proovilapp, millest tahan ka hiljem midagi teha – võibolla kasutada koti või vesti või hoopis veel millegi muu kaunistuseks:

Seejärel läks isu suuremaks ja valmisid katted diivanipatjadele:


ja natuke lähemalt ka:



Materjaliks osaliselt taaskasutusse minevad harutatud lõngad, osaliselt tootmisjäägid ja sekka ka juhendaja pakutud efektlõngu, mis pinna kohati mõnusalt reljeefseks aitasid teha 🙂

Nüüd veel natuke nipet-näpet – miksisin tütre väikseksjäänud kleidist ja suvistest stretspükstest endale koduse seeliku – selline mõnus lotakas ja liikumisvabadust võimaldav rõivatükk, mis mu mehele muidugi raasugi ei meeldinud :p
Tema meelest peaks vist tolmurulle taga ajades miniseelikus, mustades sukkades ja kontsakingadega mööda maja roomama 😀 Kasutusse läksid kleidi varem ohtralt kroogitud olnud seelikuosa ja pükste sääreotsad.

Ka panid saabunud külmad ilmad pea tööle: juba kaltsukoti äärel kõõlunud vanadest mustadest sukkpükstest ja retuusidest said kokku sukkpüksretuusid: kasutusse läks sukkpükste ülemine osa ja sääreotsa pitsid siis retuusidelt:

Ise igatahes rahul – mõnusalt sooja andev rõivatükk ja kõlbab kandmiseks samal moel kui tavalised retuusidki.

Ja veel ühed suht edevad (materjali poolest) pajakindad – kasutasin siin ära ühe vana lastejope voodrit. Kui just käeseljaga mingi väga kuuma asja vastu ei lähe, siis ei juhtu midagi hullu, vastasel korral see materjal ilmselt eriti kaua vastu ei pea. Aga kuna nad olid mul juba ammu-ammu niisugusel kujul välja lõigatud, siis vuristasin lihtsalt kokku. Materjal oleks paremini sobinud kohvikannusoojendajaks või millekski selliseks, kuid kohvikannu kui sellist meil majapidamises paraku pole.

Vasta meery-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.