Mirjami hobiblogi

Sain lõpuks ühele poole oma taimedega värvitud lõngade sorteerimise ja katalogiseerimisega. Kas seda just nii nimetada sobib, aga midagi mõistlikumat pähe ei tulnud ka. Venitasin ja venitasin selle tööga, tundus nii tüütu ette võtta – aga kui ennast kätte võtsin ja asja kallale asusin, oli tegelikult päris huvitav ja isegi lõbus tegemine. Sellest, et kasulik, ma parem ei räägigi, see ju siililegi selge :D. Hea ju vaadata, milliste vahenditega mida saavutada võib. Idee sain Piretilt, temal on selline asi seoses koolitööga valminud – aitähh Sulle!
Ja siin siis pildina:

Arvutis trükkisin ära, millal millega mis tingimustel mida värvitud, kleepisin Räpina käsitöökartongile ja klammerdajaga näidis kah sutsti! kõrvale. Siis augud serva ja kiirköitja kaante vahele. Nüüd ootan veel ideed, mida peale hakata nende kiirköitja kaantega – tahaks neile veidi teisemat ja mitteametlikumat välimust tuunida, aga hetkel pole mingeid mõtteid. Elame -näeme. Kui kellelgi on häid vihjed, siis oleksin väga rõõmus 🙂

Nüüd siis lähemalt ka lõngadest, millega ja millal tehtud said. Minu esimene tõsisem kokkupuude lõnga värvimisega taimse materjaliga juhtus 11.09.2011. Tegime kunstiklubi naistega ühe toreda lõngavärvimispäeva. Tänud veel tagantjärgi Liivile, kes meid oma õuel lahkelt võõrustas :). Töö käis nagu sepapajas, potte podises ja ootas oma järge – korraga mahtus välikoldes tulele vaid 2 potti. Potid on aga sellise töö korral ju teadagi mürakad. Siin siis tulemused:

1-4 on erinevad variandid sibulaga, küll eelpeitsita ja eelpeitsiga, küll koospeitsiga maarjajää ja keedusoolaga
5 – piibeleht (ürt) koospeits maarjajääga
6 – piibeleht (ürt) koospeits maarjajääga, järelpeits vaskvitrioliga
7 -8 – kõrvenõges, heledam-haledam eelpeitsita, teine variant eelpeits maarjajääga – kuigi, erilist vahet polnud. Ühtlasi pean mainima, et nõgest ärge siseruumides kasutage, kui just eesmärk pole haisušokki saada :p
9- kuusekäbid, koospeits maarjajääga, järelpeits raudvitrioliga
10 – leesikas (ürt) – koospeits maarjajääga
11 – peiulill (õied), koospeits maarjajääga, järelpeits vaskvitrioliga
12 – humalakäbid – koospeits maarjajääga
13 – porgandipealsed koos väikeste porganditega , koospeits maarjajääga,
14 – naistepuna (ürt koos puitunud vartega), koospeits maarjajääga
15-16 – kanarbik (ürt+ puitunud varred), koospeits maarjajääga, järelpeits raudvitrioliga. Ka siin heledam variant eelpeitsita, teine eelpeitsitud maarjajääga
Loodan, et sai tookord ikka kõik adekvaatselt kirja pandud, sest tagantjärele on sellise ajavahe järel midagi meenutada suht mõttetu, kui detaile taga ajada.

Päev oli igati mõnus ja inspireeriv, sestap tegin mõne aja möödudes ka individuaalkatseid. Tudeerisin kodus kirjandust (Aivi Maandi “Poolsada vajalikku värvitaime” 2007) ja kuigi näpud hirmsasti sügelesid, otsustasin aus pidada vanarahva tarkust ja järgmise kasvava kuu ära oodata. Seega leidsid järgmised katsetused aset alles 8. ja 9. oktoobril. Loosi läksid metsast korjatud kanarbik, naabrinaise lillepeenralt rüüstatud peiulill ja oma põllult toodud punapeedilehed ja väiksemad nässakamad peedid. Ja tulemus:

Kõik variandid tehtud maarjajääga eelpeitsitud lõngast:
17 – kanarbik, koospeits maarjajääga
18 – kanarbik, koospeits maarjajääga, järelpeits raudvitrioliga
19 – peiulill, koospeits maarjajääga
20 – peiulill koospeits maarjajääga, järelpeits raudvitrioliga
21 – 22 punapeet, koospeits maarjajää ja keedusoolaga, ühele variandile (hall) pärast ka raudvitrioli järelpeits.
Väga olen rahul peiulille ja kanarbikuga värvitud lõngaga, väike pettumus oli punapeet.

Kuna vahepeal sai tudeeritud ka Helle Väärsi raamatut “Seenemaagia ehk värv ja paber seentest”, sündisid kodumetsast korjatud nn “sitaseentest” ka väikesed värvimiskatsetused.
23-26 – verkjas vöödik, koospeits maarjajääga. Toonide erinevus tuleb sellest, et tegin samas värvivees 4 keedust. Kõige tugevam seega esimene keedus, ja – heledam kõige viimane keedus. Poleks uskunud, et see väike peotäis seenekesi nii palju värvi välja annab, et lausa 4 korda sama lahust kasutada saab.
27 – kaneelvöödik, koospeits maarjajääga.

Veel katsetatud siidivärvimist ja tehtud ühed taaskasutussokid:

Ja lõpetuseks tütre tehtud pilt ootamatult õitsema hakanud ratsuritähest:

Sain möödunud suvel 3 tillukest ratsuritähe taime ja istutasin kõik ühte potti kokku. Sel aastal plaanisin ümber istutada ja igale taimekesele oma kodu anda, aga jäin veidi hiljaks – avastasin 2lt taimelt õienupud ja ei hakanud neid torkima. Juhtuski nii, et 2 taime õitsesid korraga 🙂 Eks siis istutan hiljem ümber, mis muud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.