Minu aardelaegas

Küünlad

Ma soovin, et päevad oleks 48h pikkused mitte 24h. Ma ei ole vist ainuke, kes seda tahab 😀 Nii palju tahaks teha, aga mitte ei jõua. Kuna ma 4 aastat ülikooliõpingute tõttu ei saanud ühestki kursusest ega ringist osa võtta, siis nüüd ahmin kõike nii palju kui jaksan. Nii palju huvitavaid asju tehakse ümberringi ja ma kaotan südant järjest ühele ja teisele käsitööliigile. Kõike tahaks teha! Ja korraga!
Viimasena röövis minu südame märgviltimine. Käisin sussiviltimise kursusel, aga kuna sussid on veel viimistlemata, siis ma kirjutan sellest ja näitan pilte mõnes järgnevas postituses.

Lisaks taimedisaini kursusele, mis toimub korra kuus, panin end kirja ka tarbekunsti ringi. See toimub korra nädalas ja teeme erinevaid asju. Esimesel kahel korral tegime klaasmosaiigist küünlaaluse ning sel nädalal valmistasime ja kaunistasime küünlaid.

Klaasmosaiigist küünlaaluse tarbeks tuli kõigepealt leida sobivad klaasitükid ning need siis silikooniga klaasi külge liimida. Seejärel viimistlesime töö vuukide täitmisega.

Küünlaid kaunistasime marmoreerimisvärvidega. Marmoreerimine on väga huvitav tehnika, millega saab esemetele kanda väga huvitavaid värvikombinatsioone. Võtta tuleb anum veega, sinna mõned tilgad erinevaid marmoreerimsvärve tilgutada ja siis ese sisse kasta. Kunagi mitu aastat tagasi soetasin ma endale neid värve ja tegin paar tööd ka, aga siis ununesid nad sahtli põhja. Peaks nad nüüd jälle välja otsima ja midagi tegema.

Kuigi jõuluaeg on saabumas, proovisin erinevaid värvikombinatsioone ja seepärast on küünlad sellistes värvides nagu on.

Esimest korda elus tegin geeliküünlaid. Kasutasime ära realiseerimiskeskusest ostetud vanad pitsid ning kaunistasime värvilise liiva ja teokarpidega. Ühe küünla puhul proovisin veel seda, et tilgutasin natuke tarretunud küünlageeli sisse paar tilka marmoreerimsivärvi ja see jäi väikeste langevate mullikeste joana geeli sisse. Väga põnev! Kahjuks on mullid nii väikesed, et fotol pole need nähtavad.

Käisin täna Tiimaris kaarditoorikuid otsimas, et jõulukaarte tegema hakata. Mida ei olnud need olid just ühevärvilised kahepoolsed toorikud. Terve ilm oli igasugu jubedate kujunditega toorikuid täis. Küsisin müüjalt, et kas ühevärvilisi on ka tulemas. Müüja hakkas kaarditoorikuid lappama ja vastas, et kõik mida soovin on otsas. Kas siis tõesti kui mingi kaup on otsas seda juurde ei tellita? 👿 Mul oli terve nimekiri mida vaja osta ja sain ainult ühe asja. Masendav on see, et paari asja pärast pead pool linna ja mitmeid poode läbi käima enne kui vajalikud esemed leiad. Ma tahan et oleks nii, et kui mul on soov midagi teha siis lähen ja ostan vajalikud asjad poest. Aga pidevalt peab midagi varuma. Õnneks on mul neid toorikuid varutud ka ja saan ka muud moodi hakkama, aga lihtsalt tuju läks selle poes käiguga ära.

Kadestan Eriat. Seda heas mõttes. Tema saab teha just kõike seda mida minagi tahaks. Oma pood ja käsitöötuba….. Loodan, et Eria kauplus jõuab otsapidi lõpuks ka Tallinna. Minust saab kindlasti tema poe kuldklient. 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.