Marmelaad

JUULI-TUULI

Jah, Laantelaps – see on sinu Waldorf-tita, kes meile täna saabus:). Polnud kahtlustki, et tema nimeks saab Juuli-Tuuli. Mina ja 7-aastane vaatasime talle otsa ja oligi nimi olemas.
Miks Laantelaps meile tite saatis? Nendele, kes pole blogijärge pidanud, teadmiseks: Laantelaps meisterdas Waldorf nuku, kellele korraldati avalik nimekonkurss. Kuna ma oma lõdva käe ja lobiseva suuga ei suutnud sealt kõrvale jääda, pakkusin nukule nimeks: Tuule-Teele. Sugu polnud öeldud ja pakuti teda ka poisiks. Mina arvasin tüdrukuks. Laantelapse pere tundis NIME ära. Preemiaks nimepanijale oligi titt.
Ei tea kas sellepärast, et titel turvalisem reisida oleks või lisarõõmuks 7-aastasele, saabus Juuli-Tuuli meile valges heegeldatud kotikeses, edev roosa prossike peal. Võin kinnitada, et tite nägu oli kotist välja tulles rahulolev.
Sama rahulolev ja üllatunud oli lapse nägu. No nagu mehelegi (klaarisin ja selgitasin tükk aega, et Anakonda ja Polkovnik ei ole mehed ), oli tallegi raske seletada, et kuskil kaugel elab üks naine, nimega Laantelaps, kes talle paki saatis. Lastega on lihtsam. Pärast mõttepausi tema peas, läks tite söötmiseks lahti.
Siin siis Juuli-Tuuli, 7-aastane ja kotike:

Foto NAGI's: 000_0064

Kui saadad või annad KELLEGI teise peresse, siis ikka tahad teada, kuidas tal seal läheb. Tund aega hiljem oli Juuli-Tuuli sõbrunenud Õnne-Lembi ja Aita Leidaga. Rahustuseks Laantelepsele saadan pildi ka, et meiega on kõik korras. Ühtegi kõlkapuud (Barbiet) meil ei ole, niiet keegi ei hakka ka Juuli-Tuuli kehakumeruste ja juuksevärvi osas vinguma:)
Rahustav pilt:

Foto NAGI's: 000_0069

Lisaks Laantelapse pakile, sain täna kätte ka Sussimemmelt tellitud sinilillesussid. Teie imetlesite neid tema blogis, novat- minul on nad nüüd kodus. Kahjuks küll mitte eriti pikalt. Ühed sussid lähevad kingiks minu emale, kellel tuleb 75. juubel, teised rändavad koos minuga paari nädala pärast Berliini. Seal saab üks vanaproua (kes on minu lastele kolmas vanaema) 85 aastaseks.
Kuna mõlemad on kevadelapsed, siis tean omastkäest – sünnipäeval ei tasu vehkida muu lille, kui sinilillega. Ma pean ütlema, et need sussid on päriselus (käes) veelgi ilusamad kui pildi peal. Ausalt. Suurimad tänud ja paid Sussimemmele. Sa oled sussivirtuoos:)) Pildid panen siia üles kui sinililled on juba saajate jalas.

Noh, ja näete, kuidas ma teiste kingituste najal liugu lastes sain ühe postitusega jälle maha:)
Kohtumiseni!

😆

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.