Marmelaad

POOLA on äge!
vol.3

Gdansk on hansalinn. Praegu rahvaarvu poolest 4. linn Poolas.

Foto NAGI's: 100_9446-001

Kui ma nüüd väga oma jutuga puusse ei pane, siis meenub mulle kunstiajaloo loengutelt, et kõik hansalinnad kasutasid tähtsamate hoonete ehitamisel punast tellist, aga Tallinnas (ja vist Eestis üldse) ehitati ainsana hallist paekivist, sest seda oli põhjarannikul lademetes ja patt oli mitte kasutada.

Meie sõitsime Gdanskisse selle mõttega, et naudime ilusat vanalinna, tänavakohvikuid ja võibolla ka mõnda näitust. Leppisime kokku, et kirikuid ja katedraale vaatame väljaspoolt, tornidesse rohkem ei roni ja proovime rohkem tänaval püsida. Seda sellepärast, et Malborki loss oli nii võimas ja ausalt öelda vajas kõik natuke seedimist (heas ja ainult heas mõttes). Liiga palju ajalugu ja informatsiooni lühikese aja jooksul võib natuke koormavaks muutuda.

Kohe, kui me auto pargitud saime ( kesklinnas on täiesti normaalsed parkimishinnad), võttis meid vastu kirev vanalinn. Ja karussell. Sealsamas toimus ka laste vabaõhuteater, nii et võibolla/ilmselt olid need mingi muinasjututegelased. No vahva igatahes.

Foto NAGI's: 100_9422

Foto NAGI's: 100_9424

Teine asi, mis kohe silma hakkas, olid värvitud kuked. Kui Berliinis on igal pool värvitud karude kujud, siis tundus, et Gdansk on kukest endale linna tunnuse teinud, vähemasti neid leidus igal sammul.
Kuigi, kui ma guugeldasin “Gdansk ja kukk”, siis mingit tarka juttu arvuti selle kohta küll kosta ei osanud, aga vaadake ise. Igal kukel on oma teema ja autor.

Foto NAGI's: 100_9431

Foto NAGI's: 100_9452

Foto NAGI's: 100_9453

Foto NAGI's: 100_9450

Foto NAGI's: 100_9428

Foto NAGI's: 100_9425

Foto NAGI's: 100_9427-001

Foto NAGI's: 100_9451-001

See on tegelikult vahva mõte, Tallinnal võiks samuti mõni tunnusloom või lind olla, mida linna peal otsida ja leida. No kasvõi vana hea Vigri.

Peale kukerallit sattusime laadale. Algul vaatasin, et mööh, müüakse vorsti ja mingit imelikku träni, aga iga sammuga läks asi huvitavamaks. See oli hoopis nende Hansalaat. Päris värskendav oli teistsugust käsitööd näha.
Vot aga pilti ei teinud sellest laadast üldse, sest rahvast oli nagu murdu, väljas oli 40 kraadi, samal ajal kui ma kõike näppisin, pidin silmanurgast jälgima, et hr. Karamell ja Ida silmist ei kao – nii et kahju küll, aga minge vaadake ise :).

Peatänava lähedal avastasime ootamatult mänguasjamuuseumi. Loomulikult me Idaga läksime sinna. Pildistamise eest pidi maksma, aga jällegi – kuna kõik on klaasi taga ja peegeldab, siis pole selle pildistamispileti ostmisel mõtet.
Muuseum on kordi väiksem kui Tartu Mänguasjamuuseum, aga tore oli ikka. Oi, ma leidsin sealt mõningaid oma lapsepõlve mänguasjugi. Sotsialismimaad ju saatsid sõbralikesse riikidesse vahel oma tooteid. Igatahes oli see ootamatu muuseumikülastus väga lahe vahepala. Seal oleks ka hr. Karamellil olnud uudistamist, sest palju oli ka poiste asju, aga ta jäi meid tänavale ootama. Noh, järgmine kord :).

Foto NAGI's: 100_9585

Muuseumi ees oli selline tore televiisor.

Foto NAGI's: 100_9435

Ida ostis endale muuseumist mälestuseks sellise koera (Rex vist?). Jääb vähemalt Poola lipp meelde.

Foto NAGI's: 100_9442

Gdanski vanalinn on fantastiline. Kuna nii Tallinn kui Gdansk on hansalinnad, siis on nad suhteliselt sarnased, aga……Gdanski vanalinn on ilusam, huvitavam ja suurem (kahju küll, aga ma pean seda ütlema). See muidugi ei tähenda, et me oma linna üle uhked ei peaks olema – oleme ikka :).

Faktiks veel see, et pärast Teist maailmasõda oli Gdansk täiesti varemetes. Kui meil varemed lihtsalt likvideeriti, siis poolakad asusid hooneid kivi-kivihaaval restaureerima. Ja see muidugi paistab ka välja.

Foto NAGI's: 100_9440-001

See on maailma suurim telliskividest kirik, mille tornist saab linna panoraami vaadata. Ainult sinna torni tuleb ronida. Meie ei roninud :).

Foto NAGI's: 100_9441

Foto NAGI's: 100_9439

Foto NAGI's: 100_9449

Poolas tuleks kindlasti proovida kohalikke toite. Need on väga maitsvad. Isegi mulle, kes ma olen toitude suhtes väga konservatiivne (ei söö vürtsikaid toite, igasugune “aasiapärane” on täiesti välistatud ja sada häda veel), maitsesid kõik söögid.
Näiteks: praetud maks, pannkoogid kohupiimaga, oasupp – lihtsalt priima!

Meie väikeseks eeliseks oli muidugi see, et hr. Karamell tönkab suhtlustasandil poola keelt. Niisiis oskas ta meile menüü ilusti ümber tõlkida ja toidu ka lauda tellida.
Jäätis oli neil ka väga maitsev!

Foto NAGI's: 100_9583-001

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.