Lumeroosi käsitööblogi

Üle kuu aja pole ma siia midagi postitanud. Näpud on küll usinalt toimetanud, aga vaat’ arvuti taga istuda miskipärast ei taha…

Kuna puhkus hakkab lõppema, siis püüan täna siiski nendest vahepealsetest tegemistest ka märgid maha jätta, endal hiljem hea vaadata, millal miskit tehtud sai 🙂

See oli vist millalgi jõulude paiku (või veelgi varem…), kui lubasin sõbrannale teha moonidega pajakindad. Tal on köögiseinas lahedad moonidega plaadid, ja mul leidus kangariiulis (jaa, mul on üle aastate lõpuks kangariiul, mitte hunnik kotte toanurgas!) vahva moonidega riie, saadud tont teab millal tont teab kust. Kuna nüüd oli ees taas nimetet sõbrannale küllasõit, pidin kähku oma lubaduse teoks tegema. Lõikeks on kasutatud Sillulullu pajakinnaste lõiget, kokku õmmeldud tavalisel moel. Kuna hääd masinat tuleb täiega ära kasutada, said pajakindad küljele ka omaniku nime. Ja väike linake lauale sai ka kangajuppidest kokku klapitud. Selline lihtne suvine kink sai.

Ema juures sai ära sorteeritud mitu kastitäit lõngu, enamus nii minu lapsepõlveaegsed maavillased. Suur kotitäis rändas neid minuga linna kaasa, osa jäi ootama järgmist suve, ehk saan siis isegi mõne vihikese taimedega värvitud. Sest ma ikka lausa imetlen neid imekauneid lõngavihte, mida Isetegijad aina värvivad. Aga et õde tahtis endale saada maavillasest lõngast sokke, siis korjasin mõne kerakese üsna kohe sülle ja lasin varrastel lennata. Mustri leidsin Suurest sokiraamatust, lihtne pits ja palmik. Tulid sellised lihtsad triibusokid. Loodetavasti meeldivad, Helin!

Ühed sokid kudusin veel. Ostsin Novita Usva lõnga selle värvide pärast, tundus nii mõnus mahe päikeseloojangukarva udupehme lõng. Vardad nr. 4 ja lihtne laineline pitsmuster. Tulid jah udukerged ja värvid ka kenad, aga minu jaoks jäid nii jämedate varrastega tehtud sokid kuidagi…lurud, või ma ei tea, kuidas seda nimetada. Peenematega jälle jäid sokid tuimavõitu. Panin nad siia ikka pildile koos toekate maavillastega.

No ja siis see kotitegu. Juba selle lõnga otsa komistamisega on mul omaette lugu, aga hakkasin siis heegeldama. Et teen sellise väiksemat sorti käekotikese. Juba kultusfilmis “Siin me oleme” soovitati: ära sina ise oma elu keeruliseks ela… Phh, ikka et teeks teistmoodi, paneks siia hoopis sellise ja sinna säärase lisandi… Nii sai sellest üks keskmine turukott umbes:)

Tahtsin proovida midagi iiri pitsi sarnast, seega heegeldasin Red Heart Soft Cotton lõngast, mis Abakhanis poole hinnaga oli, esmalt koti põhiosa valmis, ning siis hakkasin sinna motiive vahele punuma. Voodriks leidsin Abakhanist paraja tüki valget linast kangast, mis sai serva broderiipitsi. Kinniseks lihtne trukk. Lilledele kinnitasin mõned pärlid, mille paikajäämises ma küll veel väga kindel pole, ei tea, kas ikka sobivad.

Igatahes sai see kott minulik.

Üks kott on veel tehtud, aga sellest peab uued ja paremad pildid tegema, siis ehk jõuab see siia ka.

Kohe on käes sumedad ritsikalaulused augustiõhtud, ja varrastelt veerevad uued tööd. Nautige suve 😎

Vasta annelix-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.