Lossipreili näputööd

Ühel kaunil päeval mina lugesin siit foorumist, kuidas omavahel kirjutasid IT inimesed. Et oli olnud mingi käsitöö üritus ning IT-st olid kohal see ja see. Mina muudkui loen ja loen ning imestan ja imestan, et nii paljud I(nfo)T(ehnoloogia) naised on suured käsitöö huvilised. Läks ikka jupp aega mööda, enne kui mööda minu pikki juhtmeid kohale jõudis, et tähendab IT ju otse loomulikult IseTegijat.

Nagu tõelisele sündinud blondiinile kohane, olen ma seda segaduse tunnet ning sellele järgnevat siirast arusaamisrõõmu kogenud siinseid foorumeid lugeges mitmeid kordi 😀 Väga võimalik, et siin on midagi pistmist asjaoluga, et meie peres on kaks IT-last. Minu armas abikaas esindab seda Mitte-IseTegija-IT-d ning tänu temale ei pea mina oma blondi pead vaevama teemadega kuidas saada blogile nuppu ning teist tulpa.

Rääkides veel minu perekonnast, siis minu kallis kaasa peale selle et ta mind tehnilistel teemadel nõustab oskab väga hästi küpsetada ning mina heegeldada 🙂

Mulle nimelt meenus, et ma tõepoolest pole teile veel näidanud kõige töömahukamat käsitööd, mis ma oma siiamaani elatud elus olen teinud. See on heegeldatud vahe- ja äärepits linasele laualinale. Kõigepealt oli neli linast linikust, mis said 69 motiivi (kui ma nad nüüd ikka õigesti kokku arvutasin) abil üheks suureks laudlinaks kokku heegeldatud. Aeganõudvaks tegi töö asjaolu, et kasutasin väga peenikest linast niiti. Motiivid lähemalt:

Kui praegu pildi pealt vaadata, siis enam nagu NII suur töö ei tundugi, siin on ju pidevalt palju suuremaid näha. Aga minul läks seda tehes ikka vahest heegeldamise isu üle, ning motiivid pidid aeg-ajalt kapis seisma ja ootama, millal isu jälle peale tuleb. Kokku läks ikka mitu head aastat. See laudlina on minu jaoks väga hinnaline, või õigem oleks tegelikult öelda, et hindamatu. Nagu midagi sellist, mida võiks lastele pärandada 🙂

Ilusat naistepäeva!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.