Liisa

Kuigi blogisse kirjutamisest on juba omajagu aega möödas, ei ole ma terve selle aja päris niisama istunud. Lisan nüüd siis siia järjest projekte, mis vahepeal valminud on ja mis lõpuks ometi ka pildile jõudsid. Käsitööd ma võin teha küll, aga pildistada kuidagi ei jaksa õigel ajal, kui oleks valgust ja värvi ja kõike. Aga mis seal ikka, eks 🙂

Teen siis mingilt poolt algust.

1. Palmikutega kampsun, mida alustasin juba mitu aastat tagasi. Aga nagu ikka sai lõng otsa ja poest polnud õiget saada jne. Siis lõpuks küsisin lahketelt Isetegijatelt nõu ja nemad juhatasid mind kõige loogilisema lahendusi – Karoliine Hõbelõngas oli see lõng täitsa saadaval.

Lõng – Novita 7-veljestä isoveli
vardad nr 5
palmik pärit ühest Käsitöö numbrist

2. Selle suve kõige suurem töö – kootud seelik. Muster või õigupoolest idee on pärit Kuna tegin nõutust peenemate varrastega, otsisin Reimanni raamatust “Pitsilised koekirjad” samasuguse mustri, mis oli tehtud suurema silmade arvuga ja kudusin selle seelikusse. Lõnga polnud varem kasutanud, Liannis jäi see silma vahvate träpsude tõttu ja kududes olin ka sellega väga rahul.

Lõng – Edita Glamour, ilus samblaroheline läikivate träpsukestega
vardad nr 3,5

Suvel oli see seelik mulle väga hea sõbranna. Samas leidsin ka kaks miinust – seelik on suur ja lehviv ja kipub kinni jääma igale poole ning pitsilise koe tõttu kannab ise ka hea meelega igasugust oksarisu kaasas. Et kui vahepeal murumättale istusin, siis pärast nokkisin tükk aega oksi ja lehti välja.


3. Hõikasin juba ammuammu välja, et tahan sellest koostegemisest osa võtta. Ja üsna ammu tegin tegelikult valmis ka – äärepits pluusile. Pluus mulle iseenesest meeldib, kuigi äärepits on veidi niruvõitu. Osalt võib-olla ka sellepärast, et pluus nüüd mitu korda pesumasinas käinud on. Nüüd on muidugi veel eriti halvasti, tilgutasin pluusile killuke punast veini, mis teadupärast valge kangaga ülse sõber ei ole. Mis tähendab, et veel veidi heegeldamist (ehk pleki peitmist) ja siis saab ehk pluus uuesti kandmiskõlbulikuks. Kuna mul kuidagi ei õnnestunud pitsi pluusile külge heegeldada (jäi kuidagi viltu kiskuma), heegeldasin pitsi enne valmis ja siis õmblesin selle külge.


4. Järgmine koostegemine. Tuleb tunnistada, et kuigi pidime õmblema kleidi kevadeks või suveks, valmis minu oma alles augustikuus täpselt enne vihmaste ilmade algust. Nii et seda kleiti ma veel selga pole saanud. Muidu on kõik hästi, aga alumine äär kisub õmblusekohtade pealt veidike üles – pildi pealt külll näha ei ole, aga tegelikult tuleb seda pidevalt kohendada. Kangas pärit Abakhanist, nii kui nägin, ostsin ära ja alles hiljem mõtlesin, mida sellest teha võiks. Nii meeldis see rohekuubikuline kangas. Lõige on pärit selle aasta märtsi Burdast.

5. Viimasena. Joonistasin ühele lihtsale T-särgile kaks kiisut. Endale tulemus hirmsasti meeldib, kuigi kanda pole veel saanud, sest pilt veel triikimata on. Värvid ostetud Tiimarist, aga vastupidavuse kohta ei oska veel midagi öelda. Eks hiljem selgub 🙂

Ma siin isekeskis mõtlesin, et küllab mu blogi oleks täitsa mõistlik, kui ma suudaks asjad kohe pärast valmimist siia üles riputada. Praegu teen üle poole aasta postitusi ja külvan kõik näputöö korraga ekraanile. Ehk võtan end ühel päeval kokku 🙂

Praegu on tegelikult veel üht-teist pooleli. Esiteks üks pitskampsun Vogue Knittingust, mis ootab, kuni lõnga juurde tellitakse (otse loomulikult ostsin jälle vähem kui vaja). Ananassiseelik on tegelikult valmis, aga ootab veel voodrit. Käesoleval hetkel tegelen aga ajakirjas Käsitöö esitletud tviidkampsuniga. Ehk jõuavad needki kunagi minu blogisse 😆

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.