Lepalille loomelood

Juba väga pikka aega pole oma blogisse uusi postitusi teinud. Pole käsitöödki teinud, mida saaks siin näidata, kuigi muid tegemisi on olnud siiski maa ja ilm :). Kõige tähtsam! Meie peres oli suursündmus. Sain hiljuti juurde uue auväärse ameti, nimelt olla esmakordselt vanaema ja minu nelja ja poole aastane poeg sai onuks :D. Väga lahe! :). Paar aastat kannatust ja peagi on mu väikesel pojal mängukaaslane omast käest võtta :). Seoses tita majja tulekuga aitasin vanemal pojal korteris uut tapeeti panna, tegin suurpuhastust jne. Sinna mu vaba aeg enamuses kaduski. Õhtuti tegelesin siis laste riiete parandamisega (lukuvahetused, aukude lappimised). Seda vist ei saa just käsitööks nimetada 😀 Ühe asja suutsin siiski valmis teha. Kuna mu korteri aknast miljonivaadet ei paista, vaid kolmetuhandene vaade trööstitule lepavõsale, siis õmblesin köögi aknale kevadise ülakardina. Pole küll päris see, kuid mõneks ajaks on silmale rõõmu siiski:).
Foto NAGI's: Picture 430
Nagu minule omane, pusisin ma ise isegi uue kardinapuu seinale :D. Mis teha kui mehi parasjagu käepärast pole :D, No ei ole mul kannataust nii kaua oodata, millal neil aega saab olema, millal vaim parasjagu peale tuleb, millal saavad oma tööriistad välja otsitud jne. Ikka ise ja kohe! 😀
Ees on ootamas mõned õmblustööd veel, ehk siis pigem “vanast uus” projektid. On mitu riideeset, mis kapis seisnud, aga oleksid kandmiskõlbulikud, kuid tahaksid veidi uuenduskuuri saada. Säästuaeg ju! 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.