Lepalille loomelood

Pühapäeval st. eile käisime hästi vahval üritusel nagu Angla tuuliku avamisel. Kuna mu lapsepõlvekodu asub vaevu kilomeetrijagu eemal sealt, siis oli see üritus mulle väga-väga südamelähedane. Anglas on kokku viis tuulikut. Üks veski, mis oli lagunenud, restaureeriti täiesti töökorda. Nüüd hakkab külarahvas leivajahu omast käest saama :D. Tuuliku avamise tseremoonia oli korraldatud nii suurejooneliselt, et sellel osales isegi proua kultuuriminister Laine Jänes isiklikult :). Peeti kõnesid, lõigati linti, esinesid rahvatantsurühmad ja lõõtspillimees rahvalike viisidega. Pärast söödi-joodi, räägiti ilmast-elust. Ja nagu ikka, ei möödunud ka see üritus ilma koduõlleta :D. Kes õllest lugu ei pidanud, see sai kohvi kõrvale maitsta lihaleiba, mis oli tõega väga maitsev, kooki ja pirukaid.
Tegin mõned pildid kah sest üritusest
Lindi lõikamine
Foto NAGI's: lindiloikamine
Vana traditsioon näeb ette, et veski avamisel raputatakse möldrile värskelt jahvatatud jahu pähe, siin raputatakse seda proua kultuuriministrile 🙂
Foto NAGI's: jahuraputamine
Üritust austas oma kohalviibimisega ka harrastajast purilendur, kes oli teinud sama hiljaaegu Muhus toimunud üritusel, kus härra president Ilves käis puud istutatamas 🙂
Foto NAGI's: veskijalennuk
Uus tuulik ise
Foto NAGI's: tuulik
Ühel päris hilisel õhtutunnil nokitsesin veidi ehteid teha. Sel väiksel neiul, kes mu 2.juuni postituses roosa suvekübaraga poseerib, oli sünnipäev. Ja mida üks käsitöökas tädi lapsele ikka kingib kui mitte natuke ehteid :D. Said suhteliselt lihtsad ja lapsepärased. Ja kuna talle kingiti armas ehtelaegas ka, siis läksid need keed täitsa asja ette 🙂
Foto NAGI's: Aetkadi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.