leili33 lehvitab

Minu Eesti sokid

Meile anti ‘koolis’ kodutööks kujundada ja kududa 3 paari eesti sokke, st sokid pidi tulema maavillasest, eesti mustritega ja erinevate kandade-otsakahandustega. Kuna minu blogis oli viimati sokijuttu nii umbes 6-7 aastat tagasi, pajatan nüüd oma pisisaavutustest selles vallas mõõdutundetult pikalt ja põhjalikult.

Et lastesokkide osas jäeti suht vabad käed, otsustasin Muhu-laadsed teha. Päris õigete, imetlusväärselt värviküllaste ja ülipeenes koes Muhu sukkade-kinnastega ma veel rinda pista ei julge, sestap harjutasin esialgu üksikuid elemente nagu oranžikale lõngale roosaga keerukorrad, roosa-ja rohelisega nupiread, sääremustri alla loogeline mustririba. Silme ees oli eeskujuks vanast ajakirjast talletatud armas pilt.

Alustuseks nupiline luodus, kannaks tavaline, nn saksa kand. Ja kui sokid ei annagi nagu päris Muhu mõõtu välja, siis vähemalt otsakahanduseks on Muhu pats elik tegin võngelise kahanduse.

Meestesokid tuli kujundada Kihnu kapetate stiilis, ülaserv rohkete keerukordade ja vitstega, mustriks riipsud tumedama põhja peal. Lõng 8/3 ja vardad võisid olla jämedad, lubatud olid lausa vardad nr2.

Sokiotsad tahtsin ilmtingimata erinevalt, vasaku-parema jala omadena kahandada. Hiljem lugesin, et Kihnu mehed jälgivatki hoolega: sokimustri üleminekukoht peab jääma sääre siseküljele. Kuna minu kootud sokkide tulevane omanik mitte Kihnu mees pole, siis tikkisin kindluse mõttes vasakule jalalabale V-tähe ka. Oleks ju hull lugu kui triibu-üleminekukohad sääre välisküljel uhkeldaks – mis Kihnu mehed arvaksid icj7

Nii meeste- kui naistesokkidel on kolmnurkne kand, sest selliseid ei olnud ma varem teinud ja pealegi uskusin õpetaja juttu, et see olla jalas mugavam kui saksa kand. Kummaline, et siiani pidasin kolmnurkset kanda mingiks keeruliseks imeviguriks, mida millalgi suure süvenemisega tuleks tööpingi blogist selgeks õppida. Õnneks õpetas ta tunnis nii hästi, et võin minagi nüüd hilinenult hõisata: see kand tõesti lihtsam teha kui tavaline!

Viimaseks jätsin naistesokid: valgele sokile tuli ülaserva kodukihelkonna mustririba paigutada. Ma olin sirvinud mustamäelastele mõeldud ‘Kadaka küla üleüldseriideid’ ja mäletasin seal vöökirju olevat. Kui lõpuks raamatukogusse jõudsin, siis selles raamatus leiduvad vöökirjad mind eriti ei ahvatlenud. Samast riiulist leidsin hoopis teise toreda raamatukese ‘Kuusalu rahvarõivaste valmistamine’ ja sealt vöökirja oma soki jaoks – ei ole see küll kodukihelkond, aga vähemalt Põhja-Eestis.

Kõige rohkem tuli vaeva näha ‘õige’ punase leidmisega. Mu labakute juures märkis õpetaja, et ’imelik punane’ (kuigi mulle endale meeldis, et oli selline mitte väga ere tumepunane). Sokkidele soovitati madarapunast, mis olla oranžikam soojem punane, aga samas mitte tume – vat ei leidnud sellist kusagilt. Suures hädas otsustasin ise värvida (oh miks ma küll viskasin paar aastat tagasi kõik värvid ära, arvates, et enam iial hakka lõnga värvima). Üks õpingukaaslane õpetas, et õige tooni saavat punase värviga sinepikollast lõnga värvides, mida ma ka tegin. Tulemuseks oli üsna oranžikas punane, mu meelest liigagi oranž ja ka liiga intensiivne punane, siin piltidel paistab tegelikkusest veelgi punasemana.

Lõpetuseks viklitest e. koemustritest, mis soki valgel pinnal päkkapidi jooksevad. Mul on väga kahju, et mul ei olnud aega rohkemate vikkelmustritega tutvuda. Nende sokkide külgedele võtsin mustrid Nancy Bushi raamatust ‘Folk Knitting in Estonia’, Rita’s stockings. Mu meelest on viklid lausa kolmekordselt vajalikud: esiteks on nad toredad vaadata, teiseks aitavad sokil paremini jalale liibuda või vajadusel jalakuju järgi venida ja kolmandaks, kõige tähtsamaks: sokikudujal on põnevam kududa, ainult parempidist ringiratast lastes läheks asi ikka väga tuimaks kätte.

Peale tunde pidin veel vigade parandusi tegema: mul oli esialgu ümar sokiotsa-kahandus, aga õpetaja ütles, et peaksin päka pealt viklite kõrvalt kahandama, nii et viklid rohkem keskele kokku jookseksid. Vöökirja rohelisele triibule silmasin õpetaja soovitusel vürtsiks sinise lõngaga pipraterakesi.

Kasutatud kirjandus:

Meite Muhu Mustrid, Saara kirjastus
Nõukogude Naine, EKP Keskkomitee ajakiri 5/85
Folk Knitting in Estonia, Nancy Bush
Mõned nopped kihnu näputööst. Mõnõd noppõd kihnu njäputüest
Kadaka küla üleüldseriided
Kuusalu rahvarõivaste valmistamine, V.Tormise kultuuriselts