Laima in Wonderland

Kuidas ma jälle mütsi tegin…

Kõigepealt õpetas Juulike meid sokki kudama…ninaalgusega sokki…
Laima keeldus igasugusest õpetusest,aga ahne inimesena võttis loomulikult koju kaas paberil õpetussõnad…
Ja õhtul kodus nägi neid pabereid ja mõtles,no kas ma siis tõesti ei saa hakkama…
Hakkas valmima selline
Hakkas valmima,,,aga ei valminud,sest see suurevarbaline,kellele toodangut pakkusin,vaatas mind liiga kummalise pilguga…
Harutasin üles.
Kõik.
Alustasin suurejoonelisemalt kui enne ja lootsin saada mütsi.
Kui kasutusel olid juba kõik majas leiduvad sukavardad,proovisin “mütsi” pähe ka…
Oli umbes väga mitu numbrit väga suur…
Harutasin üles.
Kõik.
Alustasin uuesti.
Peaks mainima ,et mütsi ninast alustamine tuli juba väga hästi välja.
Tegin lõpuni.
Lõnga lõpuni…natuke võtsin teist värvi kerast ka juurde…
Vooderdasin.
Nööbistasin.SELLE nööbiga.
Kui jõudsin peegli ette ja mütsi esialgselt mõeldud moel pähe surusin,selgus,et oli valminud pilotka.
kes teab,see teab…
Paari tunni möödudes,keereldes erinevat suurust ja asukohti muutvate peeglite vahel,avastasin,et mütsi saab pähe aseteda ka teist pidi(peeglid suurust ei muutnud…)
Nüüd oli peas papaaha…või karupea…või lihtsalt eriti kaunis müts.
Nööp kolis ka allapoole.
Tõin koju Batoonikese,aga tuppa teda enne ei lasknud kui ta oli koos mütsiga pildile jäänud.

Foto NAGI's: IMG_7216

Foto NAGI's: IMG_7215

Andmed-Juulikese lõng
sukavardad-erineva jämedusega
sunny

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.