Kuduvabrik

Teate seda laulu : “Karu elab loomaaias….” Ma küll loomaaias ei ela. Isegi mitte selle lähiümbruses, aga tunne on juba mitu kuud, justkui oleksin pisitasa metsaoti kombel just talveunest ärkamas. Nii ma teengi siinkohal endale suure HÄBI (nagu ennemuiste lasteaias kiputi tegema, näpuga veel illustreerivalt suuri ringe tehes), kuna jäin oma esimese koostegemisega kapitaalselt rongist maha….

Et aga natuke erksamalt ja paremini edasi minna, esitan lõpuks oma esimesed aastaprojekti esemed. Mütsid Vol.1 ja Vol. 2. Hetkel peaks ju olema ilmad piisavalt soojaks läinud, et just see kõige õigem aeg on pakse talvemütse siin demonstreerida!?!??

VOL 1. Alpaka ja villasegune vammus pähe. Vammus, sest pole ma veel elus nii tuulekindlat kootud mütsi valmis vuristanud. Imeline muster selles osas! Müts avaldas ka selle soetaja sõbrannale nii suurt muljet, et kui nüüd veel kusagilt sama värvi mütsituti leiaks, oleks vardad taas tarvis lõngakerasse lüüa.

VOL 2. Jällegi alpaka ja villasegune. Jällegi sama muster. Aga nt üle 20 aasta esimene tavaline mütsitutt! Minu jaoks oli vist selle valmimine suurem isiklik saavutus kui mütsi kudumine

Mõnus pistaatsia roheline ja säbruline hall mõjuvad koos hästi ja tulemus ületas minu ootusi.

Eks neid mütse on tegelikult veel vahepeal valminud. Nii tuttidega kui ka palmikutega aga nähtavasti ei leidu majapidamises ühtegi tubli inimest, kes kaamera jaksaks kätte võtta. Taas kivi minu kapsaaeda. Eks lähen puhun siis tolmukihi tubli abimehe pealt ära ja luban temaga edaspidi tihedamat koostööd teha!

Vasta Maki-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga