Kiusupunni kiusatused

SOKITEGU

Peale kampsunitegu võtsin ette sokkide tegemise. See on selline rahulik mõtete kogumise ja selginemiste aeg. Näpud liiguvad ja pea puhkab. Vähemalt minul. Valmis said teised Söderad, mille tegemist alustasin säärest ja kuni ninani välja.

Seejärel tulid need sokipaarid:

Aga vahepeal jõudsin ka vaadata ühte vanu asju sisaldavat kohvrit. Otsisin uue ilmakodaniku jaoks riidekesi, sest teadsin, et olen ammusest ajast üht-teist kõrvale pannud. Ja mis ma leidsin:

Kombekas aastast 1983. Seega varsti 25 aastat vana. Mu vanemal pojal oli neid üsna palju, sest aeg oli selline, et tuli ise teha ja mida teeb üks noor ema – ikka õmbleb lapsele riideid. Tea, kas noored panevad selle oma lapsele selga? Aga pole ju paha mõte!

Praegu hakkasin piiga palvel ühe lühemat kampsunit kuduma. Aga palmikulise passega kampsunit tehes “jooksin kinni”. Palmikud on valmis, aga edasi ei saa. Ei ülesse ega alla. Variante on niiiii palju, ja otsustusvõime puudub. Hea vähemalt, et vajadusel saab poest lõnga juurde osta kui ikka mõtted rahunevad.

Rahulikke päevi enne JÕULE!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.