Industriaallumehelbeke
Mind on tabanud raskekujuline unehaigus. Hommikul ärkan juba tudule mineku mõtetega, päeva peale mõneks ajaks asi laheneb aga kell 22 paiku olen juba surmväsinud. Muidugi võib olla, et talveuni on rünnanud, see mu plaanidega paraku ei sobi, sest selle aasta jõulukingid on eranditult käsitööga seotud.
Ainsaks eredamaks laiguks minu unemaailmas oli komapäeval 5.12 Lille majas villa nõeltega torkimine õigemini selle õppimine. Nõela alt koorus leevike, kuid ta nii noor alles, et silmi veel peas pole ja poolikut projekti näitama ei hakka. Pilte tegin ka kuid arusaadavatel põhjustel väga vähe (ei raatsinud nõela käest panna). Rahvast oli küll vähe, aga seda enam oli juhendajal meid aega õpetada. Väga mega hüper rahule jäin igal juhul. 
Esiplaanil töösse süvenenud Kaksti.
Ja nakatas nii hoolega, et esimene k?ik j?rgmisel p?eval oli Lianni n?elu ostma – ja kohe hulgi 😀
N?elviltimine j?tab jah enne j?rele proovimist t?itsa k?lmaks. Aga kui juba korra proovitud, siis tahks veel ja veel, tean omast k?est. Ja sinu unehaigus – minul on see kallal kui pime aeg (talv) k?es – ma vahepeal juba m?tlesin, et kindlasti olin eelmises elus karu v?i siil, et tahaks nagu talveunne j??da ;-))
vat kui tublid olite, et kohale l?ksite!!
muidugi l?ksime, sest see oli mu ?ks v?ga v?hestest v?imalustest mingigi k?sit?? laadne ?ritus kaasa teha