Hettel proovib kah

Ja ongi käes augustikuu viimane õhtu. Homme on esimene september. Ja mul on esimene sügis alates 1989 aastast, kui mul pole vaja minna kooli. Ühtpidi on see suur kergendus, teisest küljest on kuidagi väga nukker ja tühi tunne. Eks ma üritan oma sügisnukrust kompenseerida sellega, et lähen viin lilled vennatütrele, kellest saab sellel sügisel juba neljanda klassi õpilane :).
Aga käsitööst ka. Asi algas sellega, et tuttav hakkas rääkima, et tütardel sünnipäev tulemas ja tahaks riidest nukke saada neile kingiks, aga pole kuskilt võtta, ja et kas ma poleks äkki nõus tegema. Ega ma pikalt mõelnud. Ütlesin, et võib küll ja hakkasin tegema. Aga kuna ma pole just esmaklassiõmbleja ja vana õmblusmasin minuga kuidagi tööd teha ei tahtnud, siis võttis nende tegemine terve augustikuu (teine läks muidugi kiiremini, sest sain nädal tagasi vana masina peale väga vihaseks ja läksin ostsin uhiuue masina, mis minug väga kenasti koostööd teeb :D). Panin nendesse nukkudesse pool hinge. Ja kui tuttav neile täna järgi tuli, oli tunne, nagu oleks pidanud oma lapsed ära andma…

Aga sellised nad siis said(põhilõige võetud Käsitöö Talv/2007, pisikeste omapoolsete kohandustega):

Ja sellised kleidid said kaasa: (sellel ruudulisel kleidil on ausõna hõlmad ühepikkused, kui nööbid kinni panna. Ei tea, kuidas nad sinna pildile nii viltu jäid…)


Augusti lõpus sai käidud ka ühel sünnipäeval. Päevakangelane sai aastaseks. Tegin talle siis nimellsed pluusid :). Ühele autole tegin Eesti lipu ka peale, sest värskel aastasel on ees elu pool aastat välismaal ja peab ju ometi peale vaadates aru saada, et ega see pole mingi niisama poiss. See on üks kõige õigem Eesti poiss 😀


Pildid lähemalt ka


Kõigile kooli minejatele head kooliaasta algust!!!
smile_lil

Ja ausalt – ma olen kade teie peale!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.