Heinthel

Nüüd on mul siis suurpäev (06.08.2010) seljataga. Plaanisime seda ligi aasta. Esialgne plaan nägi välja, et läheme kahekesi ja siis kuhugile Eestimaa peale ringisõitma. Kahjuks läks teisiti, sest nüüdse abikaasa töökoht soovis, et ta oleks sel ajal hoopis kuskil mujal. Pidime oma plaanid ümber muutma ja ei leidnud muud aega oma vanematele tetamiseks, kui 30min. ennem tseremooniat. Tegin emadele selleks puhuks spetsiaalselt kaardid.
Ehted tellisin Tartust ühe tubli isetegija käest, kelle nimi on Maris Markus. Pildid tegi Kersti Niglas

Tegin siis enda kleidi ise- tean, et pulmakleiti ei tohiks ise teha, kuid ma eriti ei usu seda. Minu mõte oli teha kleit, mida saaks ka hiljem kanda. Tegin tavalise ampiirlõikega.
Materjaliks all on puuvillane riie ja peale panin mingi õhukese valge riide.
Tütre kleit sai tehtud minu kleidi järgi.

Algne plaan oli abikaasale teha valge triibuga viigipüksid, kuid Tallinna kangapoode läbi kammides ei leidnud me riiet. Otsustasime siis beeši kasuks. Need viigipüksid on minu elus kolmas paar, mida olen meestele õmmelnud.

Kleidi riidest jä juppe järgi ja kodus leidsin veel ka roosid, mida oleks nagunii vaja läinud. Kaardi tegemistest jäi ka paela alles. Kokku sai selline padjake..

Kaardid, mis valmisid viimsel hetkel..

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.