Vööd

  • This topic is empty.
Viewing 15 posts - 166 through 180 (of 302 total)
  • Autor
    Postitused
  • #19723
    Avatarmesimamps
    Member

    Vihterpalus üle 100 aasta tagasi igatahes palmitseti otstesse patsikesed niimoodi: http://www.pildid.ee/albums/userpics/22328/Ese_18_06_06%20060.jpg
    Ise kudumist proovides ma üle 10 cm tunnis pole suutnud teha, aga ma üritasin sama tihedalt ka kui vanaaegne on. Tänapäeval tehakse vähemalt müügiks küll oluliselt lurumad. Ja eks väga palju sõltub materjalist ka- ilusa ühtlase ja tugeva keeruga lõngale tõmbad ilusa vaheliku palju kiiremini sisse ja niienöör libiseb edasi ka palju ladusamalt.

    #19724
    AvatarKosmosemutt
    Member

    mesimamps, kunagi, kui ma aega saan, st muude töödega oma tähelepanu ei hajuta (ja vahendid hangin), kas sa siis räägid mulle kirivöö algtõdesid? mõnel kokkutulekul.

    #19725
    miokas
    Member

    @mesimamps wrote:

    Tänapäeval tehakse vähemalt müügiks küll oluliselt lurumad. Ja eks väga palju sõltub materjalist ka- ilusa ühtlase ja tugeva keeruga lõngale tõmbad ilusa vaheliku palju kiiremini sisse ja niienöör libiseb edasi ka palju ladusamalt.

    kusjuures materjalist sõltub jah palju. Omal ajal kui endale kudusin, siis mul oli selline korraliku jämedusega linane niit sinna lõngade vahele. Praegu aga on ülesloodud vöödel linane lõimelõng nii peenike võrreldes villasega. Kudumisel otsustati seda võtta topelt, aga ideaalsest tulemusest on asi kaugel, kuna lõim on ebavõrdse jämedusega. Et kude suisa hõredaks ei jää, tuleb paraku muster tiba pikkusesse venitada.

    #19726
    AvatarAnonüümne
    Guest

    Olen mõelnud ,et kui laia kirivööd on võimalik teha?Kas on võimalik teha kirivöö tehnikas päris vaiba ?

    #19727
    AvatarKosmosemutt
    Member

    selle kudumistehnika nimi on kirjatud kiri, kangaspuudel samuti võimalik teha.

    #19728
    stuart
    Member

    Mo vanaema-kadunuke kudus kirivöid lausa kangastelgedel, niiet mis see vaip siis ära ei oleks.

    #19729
    Avatarmesimamps
    Member

    @Kosmosemutt wrote:

    mesimamps, kunagi, kui ma aega saan, st muude töödega oma tähelepanu ei hajuta (ja vahendid hangin), kas sa siis räägid mulle kirivöö algtõdesid? mõnel kokkutulekul.

    Eks ikke, Sinule iga kell – võib ka mujal kui kokkutulekul.

    @kaju wrote:

    Olen mõelnud ,et kui laia kirivööd on võimalik teha?Kas on võimalik teha kirivöö tehnikas päris vaiba ?

    Kui mõtled ilma telgedeta ja väga tihedat teha, siis väga laia ikka ei saa – vahelik arvatavasti ei jookse hästi. Ja kogu kirja käsitsi korjamine ajab peast hulluks.
    Kahtlen ka selles kas kogu vaiba pinda ongi üldse mõtet mustrit täis ajada. On need vöökirjad ju just ribana eriti efektsed.

    #19730
    AvatarKosmosemutt
    Member

    mesimamps, siis ma tulen kunagi sind kottima selle teemaga 😉
    selles suhtes on sul õigus – pikk ja kitsas mustririba on iseeneses omapäraselt maagiline asi ja seda kududes on tunne, nagu jutustaksid lugu.
    käsitsi korjatud kirjadega kangad on ka vapustavad asjad, aga siis on asjal ka hoopis teine mustrikompositsioon, vöömuster on ikka vöömuster.

    #19731
    Avatarkoduhaldjas
    Member

    lugesin siinse teema põhjalikult läbi.
    kirivöö kudumine on saanud üsna vähe tähelepanu.
    võtan südame rindu ning näitan oma katsetusi, lootuses vastukajana saada õpetust targematelt.
    kuidas kirja korjamine käib? millal peaks tõstma /langetama sel juhul tihva? lõimed kipuvad kesmised lönti vajuma- kuidas probleem lahendada?
    eesmärgiks on kunagi tulevikus kirivöö kududa.

    #19732
    miokas
    Member

    mnjaa, sellest lähtekohast nagu ei oskagi miskit soovitada. Kui sa kood vööd laste kangastelgede peal, siis on vist kohatu pakkuda, et oma kehaga lõimelõngad piisavalt pingule tõmbad või et pärast vahelikupulka (sina kasutad selleks otstarbeks miskit muud) seod lõimelõngad lisanööriga kinni, et lõim ühtlane oleks.

    Muidu iseenesest kiri korjatakse käsitsi st vastavalt mustrile tõstad või langetad mustrilõngu ja kui kiri korjatud, siis pistad tekkinud uuest vahelikust koelõnga läbi ning vahetad vahelikku. Kirja korjamiseks kasutatakse vöönuga.

    #19733
    Avatarmesimamps
    Member

    @koduhaldjas wrote:

    kuidas kirja korjamine käib? millal peaks tõstma /langetama sel juhul tihva? lõimed kipuvad kesmised lönti vajuma- kuidas probleem lahendada?
    eesmärgiks on kunagi tulevikus kirivöö kududa.

    Lasteteljel jääb vaba lõimejooks liiga lühikeseks, seepärast kisubki lõimed erinevasse pingesse kuna niied ja suga tirivad lõimed palju rohkem laiali kui tarvis. Ei kujuta hästi ette, kuidas nendega vööd kududa.

    Ilma tihvata saab ka suurepäraselt hakkama kui vanamoodi teed. Tarvis läheb Sul ainult paari pulka ja pirritsat. Mõõgaga on mugav tihedalt kokku lüüa ja kui see on paraja suurusega ning õige kujuga otsaga, saab sellega ka mustrit korjata. Kui ei, siis korja kirja pigem pirritsa või suvalise õhukese pilpa terava otsaga. Kui pirrits piisavalt tugev, võid ju selle küljega ka kude tihedaks tõmmata.
    Lõime võid vanaviis ümber keha seada, siis on ainult mingit konksu vaja mille taha teine ots kinnitada.

    Päris õiget pilti mul praegu näidata kahjuks pole (ehk koolivaheajal teen), aga mingi aimu saab siit (minu blogis 14. okt. 2007, kus ma salli punun.) Lepalaud jäta tähelepanuta. Pulgad ja mõõk on aga lausa vanaaegne originaal, nendest tegelikult piisab. Pirrits ja laast pole ka tegelikult kohustuslikud.

    Mingi aja jooksul leiaksin kusagilt vanast kangakudumise raamatust või käsitööalbumist õpetuse ka üles.
    Ülesloomisest praegu igatahes niipaljukest, et kordamööda tuleb panna 2 taustalõnga (lõngast peenemad, soovitavalt valged linased, sama mis sisse kood) ja 1 villane kirjalõng (korrutatud, sile, tiheda keeruga). Need tuseb järjest üks ühte, teine teistpidi (kordamööda pulga pealt ja alt alustades) ümber jämedama pulga keerata (pean kontrollimiseks veel vöö pealt järele vaatama). Pulk peab keerates mööda lõimi edasi-tagasi liigutada andma.
    Poolniite moodustamist on keeruline kirjeldada, ehk saad sealt pildilt ideest aru. Põhimõtteliselt käib pikk niieniit kordamööda ümber niiepulga ja alumiste lõimelõngade üles-alla. Pulga juurest seotakse niied kinni, et üle otsa maha ei tuleks. Mul pulgal veel jämedamad junnid otstes ka. Tegelikult on mugavam vahelikku tõmmata kui pealmiste niite allatõmbamiseks ka teise vahelikupulga lõimedest allapoole sead. Ma seal laua peal hästi nagu ei saanud niimoodi panna ;).

    Kududes võtad siis kordamööda ühe vaheliku jämedama pulga järgi ja teise tõmbad niitega sisse. Kirja korjamisel jäävad taustalõngad nagu jäävad, villaseid kirjalõngu nopid ise mustri järgi üles-alla nagu parajasti vaja.

    #19734
    miokas
    Member

    http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?p=41170#41170

    vat siin mu meelest väga hästi näidatud see ülesloomine ja värk. Vahelikupulgaks on mul miski 3,5cm diameetrine ja 25cm pulk. Isa kunagi vanast labidavarrest tegi ja lihvis siledaks. Mõõk pole mul kahjuks na jõuline kui sinu pildilt paistab. Mul on see tehtud puidust pannilabidast, ära lihvitud, ots teravaks tehtud. Sellega ma korjan mustrit ja löön kinni ka.
    Ja vööga istun mina tavaliselt ukselingi küljes :P

    Tegelt võiks endast pilti teha. Praegu koon just vööd. Pärast seda projekti jälle ei tea, millal sellist asja uuesti õnnestub teha.

    #19735
    Avatarkoduhaldjas
    Member

    tänan, Mesimamps põhjaliku vastuse eest.
    nädalavahetuseks sain laenuks mõned raamatud ning studeerisin ja praktiseerisin.
    keelekasutus tahab veel õppimist saada. terminid. tõmbaksin paralleeli merendusega. see ka nagu teine keel, mida peab õppima, et aru saada millest jutt.
    proovisin nö. vanamoodi tegemist ehk pulgad(titevoodipulgast) ja vöömõõk(messingist paberinuga). viimane kusjuures on ideaalne tööriist- terav ots, parajalt raske ja ei ole kohmakas.
    kirja korjamisest ei tulnud küll esialgu head nahka. arvatavasti panin lõimed valesti jooksma ümberpulga. nimeltiga järgnev lõngerinevalt st. ülevalt,alt jne. tegelikult peab vist ikka nii, et tausta/kirja/taustalõng ülevalt ja tausta/kirja/taustalõng alt jne.? olen ma õigel teel oma arusaamisega? kavatsen peatselt uuesti lõme vadama hakata.
    jämedam pulk oleks tõesti parem vahelikupulgaks nagu Miokaski mainis.
    tean, mullitaja pudel on selleks väga hea. servad ka siis olemas laiema põhja ja korgi näol.

    #19736
    miokas
    Member

    jajah, see titevoodi pulk võib tõesti suht peenikeseks jääda. Eks teha saab, aga tülikas. Mullitajapudel….kui pikk see on? töö edenedes on vaja seda vahelikupulka nihutada ja selleks on vajalik, et see oleks laiem kui vöö lõim.
    Soovitan ikka välja printida/läbi lugeda see ülaltoodud eesti keelne õpetus.
    Ülesloomine ikka nii, et lõimeniidid vaheldumisi ülalt ja alt sõltumata sellest, kas tegemist on mustrilõngaga või nn taustalõngaga. Kui sul vöömustril on olemas ka nn ääremuster ja seda eristab pidev värviline joon, siis selle jaoks tuleb järjest panna kaks mustrilõnga, muidu ikka nii kuidas Mesimamps juba seletas.

    #19737
    Avatarmesimamps
    Member

    See vanades käsitööalbumites (nr 19 aastast 1984 ja nr 22 -1987) olev õpetus (ükssama mõlemas) on jah väga asjalik.
    Titevoodi pulgast võid poolniite jaoks pulgad teha, lõime vahele sobib tükk harjavart (plastmass võib libedavõitu olla.
    Mõõgaks on messingnuga ehk ka liiga libe, ei ole mugav kirja korjata. Kui saab ja kahju pole, võiks ehk proovida selle teravat tippu õite pisut ülespoole painutada.
    Lõimed peavad üldiselt ikka 1 alt – 1 pealt olema ja siis lükkad oma noaotsa paremalt poolt vaheliku vahele nii kaugele kuni “valesti” paikneva värvilise lõimeni ning nopid selle vastavalt vajadusele kas üles või surud alla ja edasi jälle vahelikus kuni järgmise “vale” kirjalõngani…jne

Viewing 15 posts - 166 through 180 (of 302 total)
  • The topic ‘Vööd’ is closed to new replies.