Paberi tegemine

  • This topic is empty.
Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 33 total)
  • Autor
    Postitused
  • #225323 Reply
    AvatarAnonüümne
    Guest

    aga phm võib siis segu sisse mingeid asju segada, et asi oleks effektne jah?

    aga oskab äkki ka sellist asja öelda, et kus Tallinnas võib sobivat võrku leida. Ja võiks olla just suurem kaubamaja (Viru, Krissu ja Rocca on kohad, kuhu oskan minna)

    #225324 Reply
    AvatarKosmosemutt
    Member

    Raplas on näiteks selline pood, mis müüb meetriga putukavõrku:
    http://www.kilekeskus.ee/cms/eesti/hinnakiri/ehitustarbed

    Mis mul kodus akna ette on löödud, see on ostetud Prismast.

    Sisse segamisest, mis mul meelde tuleb, et ise proovitud, lisaks taimedele:
    juuksed, pliiatiteritamise laastud (teritajaga, mitte noaga teritatud), niidi- ja lõngajupid, kiili- ja liblikatiivad, augustis vedeleb neid palju maas, need viimased küll ei kinnitu hästi.
    mingit sorti rämpsposti on sellisel paberil, et trükivärv tuleb mõnusate tükikestena lahti ja moodustab väga laheda stuktuuri. kirju paberi jaoks on römpspost üldse hea materjal.
    kindlasti tuleb materjal päev varem likku panna ja pärats jahvatada, muidu tuleb robustne ja suurte tükkidega ebaühtlane paber.

    ja eraldi mikser tuleks selleks muretseda, paberis on on ikka üksjagu mürki (trükivärv näiteks), ja need helbed poevad igale poole. mul on veneaegne käsimikser selle jaoks.

    #225325 Reply
    stuart
    Member

    @Kosmosemutt wrote:

    ja tegelikult ei pea tegema ainult paberitükkidest, vaid kõigest, mis tselluloos, seega ka linase ja puuvillase jääkidest. ma ise pole kangaid proovinud, aga näiteks jahvatatud vanadest teksapükstest pidavat eriti vinget paberit saama.
    taimedest sobivad pika kiuga liigid, nagu rabarber, ja ma kujutan ette, et nõges võiks ka täitsa hea olla, tekstiili temast ju tehakse. peaks proovima.

    Mmmmm, nõgesepaber, see tundub hea idee olevat 🙄 😉 Häda ainult, kust nõgest saada, meheema usina inimesega on aia neist nii puhtaks rookinud, et pärast polnd kuskil aiaservaski seda jagu, et suitsuahju saaks panna :S
    Millalgi oli idee Pisihaldja juurde nõgesekasvatus teha, aga see ei läinud vist läbi 😆

    Tark ja haritud inimene minus räägib teile, et igasugune riidekraam on paberiks lausa palju sobivam kui puutselluloos, enne 19 saj. suurt masinatööstust tehtigi paber (vähemasti Euroopas) enamjaolt linast ja kanepist. Enamik puutselluloosipõhist paberit on happeline v muutub selleks aja jooksul ja hape omakorda hävitab paberi struktuuri, nii et see laguneb kergemini. Nt olen näinud ühte 20 saj alguse raamatut, kus lehed kippusid lihtsalt tükkideks pudenema.

    #225326 Reply
    AvatarAnonüümne
    Guest

    ota, kui teen nõgestest või asjadest paberit, siis lihtsalt segan paberimassi hulka? Ja millises vahekorras..? Homme ehk saan osta seda võrku.

    #225327 Reply
    AvatarKosmosemutt
    Member

    no just, see happelisus on see ajalehepaberi-värk, miks sellest ei soovitata ka hobipaberit teha. ma olen märganud, et igasugu suvalistel paberiworkshoppidel, kus sellega ühe korra ja möödaminnes tegeldakse, soovitatakse võtta just vana ajalehepaber. mina ei arva, et ka algaja peaks viletsat toorainet kasutama. (see on sama nagu need jubedad mittepüsivad hobiportselanivärvid jms).

    Linnainimese elu on raske, nõgestki pole kusagilt saada :D :( – karjalaudad, välikempsud ja muud fosfaadised kohad on kaugel.
    Meil mustamäel õnneks kasvab siin-seal, seoses sellega, et vabaõhujoodikud värskes õhus ka oma keha kergendada armastavad.

    ma arvan, et nõgest võiks proovida ilma recycled paberita, täitsa niisama. enne tuleb muidugi kiud kätte saada. tekstiilikiud on nõgesel varre välimises kihis, sisu tuleb katki tampida ja ära võtta. (aga see on juba teine teema, läheb tekstiilitöötlemise valdkonda). rabarber kõlbab ka väidetavalt ilma solkimata, ja nartsissivarred. minu mäletamist mööda keedetakse neid.

    #225328 Reply
    AvatarAnonüümne
    Guest

    issand, siis jään esialgu paberi juurde.
    Aga phm kogun nüüd siis kõik tšekid kokku ja sellest saab hea paberi? Eespoolt nagu lugesin sellise asja välja..
    Ja kas sellisele paberile üldse annab kirjutada? Niisama kappi seisma jätmiseks mul paberit pole vaja (seda niigi palju).
    Ja kas see tavaline printeri paber ka sobib, seda koolis antakse nii palju, aga seda lihtsalt ei ole vaja :)

    #225329 Reply
    AvatarKosmosemutt
    Member

    minu meelest tuttuue, kasutamata paberi niisama ümbertöötlemine on justkui raiskamine või nii. mina olen ikka pruugitust teinud, siis on asjal mingi mõte ka. printeripaber on muidu täitsa hea. tšekke võtsin pangaautomaadi küljes olevast prügikastist, aga kas seal praegu ka on, ma ei tea, tegelesin paberiga aastaid tagasi, päris hull vaimustus oli umbes aasta otsa.

    #225330 Reply
    AvatarAnonüümne
    Guest

    oh ei, see ikka kasutatud paber, mingid ülesanded peal, aga seda jama liiga palju kogunenud, tahaks hävitada 😈 .

    #225331 Reply
    AvatarKosmosemutt
    Member

    siis ongi just hea, ei pea enam niisama ära viskama :) see on väga hea materjal.

    #225332 Reply
    AvatarAnonüümne
    Guest

    vääga hea, järelikult peab millalgi võtma ette sorteerimise ja siis poes käigu, et tuua võrku ja valmistada raam ja siis paberit tegema.

    #225333 Reply
    AvatarKosmosemutt
    Member

    jõudu, äkki võtan ka millalgi uuesti ette.

    #225334 Reply
    Smile
    Member

    Nii, paberitegu on enamvähem selge, eks arenguruumi on palju. Aga sooviks kuulda nüüd ideid.. :)

    Kus ja kuidas kasutate isetehtud paberit?

    Üks võimalus on kindlasti kaardid.

    #225335 Reply
    LaanteLaps
    Member

    Meile kingiti vinge nahkkaantega märkmik, mille lehed olid isevalmistatud paberist.

    #225336 Reply
    leanora
    Member

    @snowsparrrow wrote:

    ma nüüd võtan teema uuesti üles, kui tohib 😆

    ma tahaks teada, kas see mass, millest lõpuks paber saab, koosneb ainult paberitükkidest ja veest või pannakse sinna muud ka?

    Me kunagi kunstikoolis tegime ja seal oli suur vann sooja vee ja ligunenud paberitükkidega, see segu tehti saumikseriga pudruks. Aga kas sinna mingit liimitaolist asja ei ole vaja panna (et paber laiali ei laguneks)?

    kõlab rumalavõitu 😳 😆

    Loomulikult vôib sisse panna ka muud – kuivatatud lilli, lehti, sulgi jm. Seda ikka pârast mikseriga kallalkâimist. Siis vôib veel lisada ka teist vârvi peenikesi paberitykke.

    Isetehtud paberile liimi yldiselt ei ole vaja, igal juhul ei pea seda panema paberimassi sisse. Kui soovid oma valmispaberit, mis jââb naturaalkujul ysna “kohev”, pisut ôhemaks, “tihkemaks” teha, siis tuleb teda viltide vôi vettimava paberi vahel (neid aeg ajalt vahetades) pressida. Kui suurem vesi on vâlja pressitud, vôib paberile kanda vedelat tapeediliimi (metyyltselluloosi) ja siis uusti raskuse alla sirgenema. Seejuures peaks olema vahel midagi sellist, mis paberilehtedega kokku ei kleepuks.

    Isetehtud paber on enamasti nn ilupaber, millest vôib teha kaarte, kingikotte, kasutada kattematerjaline kaante, karpide jm tegemisel.
    Ise olen ka teinud mârkimikke, albumeid, raamatuid (joonistades, kirjutades vôi trykkides teksti peale).

    Ja kodustest vahenditest saab paberitegmisvôrguna kasutada pannide rasvapyydjat, sellist sabaga ymmargust raami, millel on vôrk peal. Myyakse seda riistapuud kôôgitarvete osakondades. Tôsi, nii saab ainult ymmargusi lehti, kuid ka neid saab osavalt âra kasutada – ovaalsete kaartide tegemiseks vôi siis neljaks voldituna kaares esiâârega raamatupoognate voltimiseks. Kôik ei pea ju kandiline olema!

    #225337 Reply
    AvatarAnonüümne
    Guest

    @leanora wrote:

    @snowsparrrow wrote:

    ma nüüd võtan teema uuesti üles, kui tohib 😆

    ma tahaks teada, kas see mass, millest lõpuks paber saab, koosneb ainult paberitükkidest ja veest või pannakse sinna muud ka?

    Me kunagi kunstikoolis tegime ja seal oli suur vann sooja vee ja ligunenud paberitükkidega, see segu tehti saumikseriga pudruks. Aga kas sinna mingit liimitaolist asja ei ole vaja panna (et paber laiali ei laguneks)?

    kõlab rumalavõitu 😳 😆

    Loomulikult vôib sisse panna ka muud – kuivatatud lilli, lehti, sulgi jm. Seda ikka pârast mikseriga kallalkâimist. Siis vôib veel lisada ka teist vârvi peenikesi paberitykke.

    Isetehtud paberile liimi yldiselt ei ole vaja, igal juhul ei pea seda panema paberimassi sisse. Kui soovid oma valmispaberit, mis jââb naturaalkujul ysna “kohev”, pisut ôhemaks, “tihkemaks” teha, siis tuleb teda viltide vôi vettimava paberi vahel (neid aeg ajalt vahetades) pressida. Kui suurem vesi on vâlja pressitud, vôib paberile kanda vedelat tapeediliimi (metyyltselluloosi) ja siis uusti raskuse alla sirgenema. Seejuures peaks olema vahel midagi sellist, mis paberilehtedega kokku ei kleepuks.

    Isetehtud paber on enamasti nn ilupaber, millest vôib teha kaarte, kingikotte, kasutada kattematerjaline kaante, karpide jm tegemisel.
    Ise olen ka teinud mârkimikke, albumeid, raamatuid (joonistades, kirjutades vôi trykkides teksti peale).

    Ja kodustest vahenditest saab paberitegmisvôrguna kasutada pannide rasvapyydjat, sellist sabaga ymmargust raami, millel on vôrk peal. Myyakse seda riistapuud kôôgitarvete osakondades. Tôsi, nii saab ainult ymmargusi lehti, kuid ka neid saab osavalt âra kasutada – ovaalsete kaartide tegemiseks vôi siis neljaks voldituna kaares esiâârega raamatupoognate voltimiseks. Kôik ei pea ju kandiline olema!

    see rasvapüüdja on geniaalselt kaval asi 😯 :D

Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 33 total)
Reply To: Paberi tegemine
Your information: