Nõeltehnika – tuhandeid aastaid vana tehnika

Homepage Forums – ÜLDISED KÄSITÖÖTEEMAD – Käsitöö läbi aegade Eestis ja mujal Nõeltehnika – tuhandeid aastaid vana tehnika

  • This topic is empty.
Viewing 15 posts - 196 through 210 (of 243 total)
  • Autor
    Postitused
  • #75513
    Taimi07
    Member

    Ma siis ilmselt teen nii, nagu oskan. Ausaltöeldes poleks selle pealegi tulnud, et teistpidi vôiks ka teha. Huvitav ikka :)

    #75514
    AvatarKosmosemutt
    Member

    Põhjamaades tuntakse traditsiooniliselt kahte moodi alustamist – soome moodi – ots kandiline ja skandinaavia moodi – ots terav. Algus sõltub natuke ka sellest, kus millist pistet kasutatatud.
    Soome alguse puhul nõelutakse rida ja pööratakse ümber ja siis hakatakse spiraalselt tegema, skandinaavia algusel puhul nõelutakse ühte silmusesse mitu silmust ja siis jätkatakse spiraalis (algussilmuse saab pärast koomale tõmmata).
    Jõudu sõrmikute nõelumisel, mul ka just ühed plaanis :)

    #75515
    Taimi07
    Member

    Tore siis, nôeltehnikamaania :D Selle tehnika endaga on mul nii, et enne tuleb natuke aega meelde tuletada, kuidas käis – läheb meelest ära, kui väga tihti ei tee. Viimasest tegemisest ka juba aasta möödas. Kudumine ja heegeldamine ikka rohkem käpas, aga vahelduseks ja huvi pärast hea natuke nôeluda ka :) Seda enam, et see veel liiga levinud ei ole, kuigi jah tundub, et nôeltehnika ärkab uuele elule.

    #75516
    Avataraiaia
    Member

    Oi, kui kauneid töid, vau!

    Oskan neid korralikult hinnata alles nüüd, kui isegi natuke tehnikat õppinud. Osalesin kursusel ja pusserdan nüüd esimesi kindaid.

    @Kosmosemutt wrote:

    Eesti etnograafias nimetatakse seda lihtsalt nõelumiseks, soome keeles (kinda)õmblemiseks, .

    See muidugi ei muuda teragi eesti keele õige terminoloogia küsimust, aga mainin siiski, olen küll kuulnud soome keeles sageli räägitavat ka “kinnasneulalla neulomisest” (ka “yhdellä puikolla neulominen” kirjanduses), tegelikult minu meelest siin kandis “neulominen” isegi kõnekeeles rohkem kui “kintaan ompelu”. Võib muidugi olla, et Ida-Soomes on vene keele mõju, siin ida osas neid on ju pikimat aega tehtud, kuni XX saj keskpaigani välja suhteliselt laialdaselt.
    Minu huvigi tekkis sellest, et mu nüüdseks pime äi on on neid kindaid varem teinud nii endale töökinnasteks kui sõpradele-tuttavatele, neil veelgi ühed pajakinnastena kasutuses, tema on selle kunsti õppinud oma emalt jne, s.t. vana käsitööoskus katkematu jadana. Paraku ei ole oska ta mulle enam õpetada, kuna pimedana neid lõngu ei saa ikka põimida (üritas küll kõvasti). Aga siiski on tore teada, et ta on seda asja “kogu elu” osanud ja oskab mulle sellest rääkida. Ja talle tundus meeldivat, et ma huvi tunnen ja asja õppisin, omadest lastest poe ükski isegi üritanud õppida nõelkinnaste tegemist.

    #75517
    AvatarKosmosemutt
    Member

    Nojah, vene keeles on kõik tekstiili tehnikad üks vjazanie :)
    Minu andmed pärinevad teaduskirjandusest.
    Selles võib küll kindel olla, et eesti keeles seda algselt kudumiseks nimetatud ei ole, ja veel viie aasta eest ei nimetatud.

    Aga on küll nii, et päris käsikaudu ei tee, nii nagu kõvemad kudujad sellega hakkama saavad. Olen üritanud kottpimedas nõeluda – no ei tule välja, ikka tuleb vigu sisse, kogemust küll üksjagu.

    Vepsamaal ühes kohalikus muuseumis on välja pandud nõelkindad, mida ainult mehed tegid, oligi spetsiifiline meeste toode.

    #75518
    Avataraiaia
    Member

    Mul on asjatundjatele veel küsimusi, kui keegi viitsiks vastata. :)
    Kas see tehnika on püsinud Eestis järjepidavalt elus? Kas nt. 1900…1920…1950 leidus inimesi, kes nõelusid?
    Ega meie rahvariiete juurde ju ei kuulu kusagil nõelutud kindaid?
    Ja kuidas eesti keeles nimetatakse seda (kas on üldse eri nimi) kui pikk lõng on “heegeldatud” lühemaks?

    Sain oma esimesed kindad valmis – tulid liiga pikad! :( S.t. sellist ebamugavat pikka tippu mis jääb tühjaks, eriti kui lund rookides said märjaks ja veel venisid siis häiris, umbes sentimeeter. Töenäoliselt löikan otsa mahaja üritan löpetada nii, nagu randmest alustatud kinda öpetuses, aga pean selleks veel julgust koguma, et kääre sisse lüüa. Aga pöial tuli hea!

    #75519
    AvatarPohjataht
    Member

    Siin kyll näidatud kudumise juures, kuid kas pead silmas sellist nn l6nga lyhendamist, nagu on näidatud Navaho moodi kudumise videos?

    #75520
    AvatarKosmosemutt
    Member

    Eestis olid viimased “elusad” nõelujad rootslased Pakri rootslased, 1910. aasta paiku, sellest ajast on pärit eksemplarid, mis asuvad kusagil Rootsi muuseumi(de)s. ERMis olevad nn viltkindad on erinevatest piirkondadets, aga tunduvalt varasemad. Manninen mainib Eesti kinnaste kohta, et üks paar on ERMi saadud Tarvastust, üks Viljandist, üks Pakrilt ja üks üksik kinnas Sõrvest (kogutud küll Muhus). Kaks paari on Ingerimaalt. Ingerimaa omad Mannineni väitel uued, et ilmselt tema kaasaegsed, teiste kohta ütleb, et need on kogutud 1910-1019 ja on olnud muuseumi sattumise hetkel 80-150 aastat vanad.

    Soomlased, eriti karjalasd on hoidnud traditsiooni elavana, meie mitte. UUe hoo sai nõelumine Soomes siis, kui okupeeritud Karjalast põgenikud Soome jõudsid, koos oma käsitlöötraditsioonidega.

    Seda lõnga lühendamise “heegeldatud” varianti õppisin mina ka ühs soome käsitöömeistri käest, aga ise kasutan teist võtet, mis mulle rohkem istub (topin lõnga mitmekordselt nõelasilmast läbi).

    Osad pisted venivad pikkupidi välja rohkem ja teised vähem. Tegid ilmselt IVa (“suomeksi”) või IIIa pistet, need on meie kandis kõige levinumad. Eks kogemus aitab, teinekord oskad venimisega arvestada kohe alguses. Praegu ei jää muud üle kui lühemaks teha :)

    Lingin veelkord oma lahtijoonistatud skeemid siia, äkki on abiks http://www.vesilind.ee/n6eltehnikad.pdf

    #75521
    Avataraiaia
    Member

    Aitäh, Kosmosemutt, nii tore kuulda ülevaadet ajaloost Eesti osas!
    Jaa, Pohjois-Karjalast (Soome poolelt, aga suht praeguse piiri lähedalt) on mu mehe suguselts pärit, ainus kes on ise kindaid teinud on mu äi, aga praktiliselt igal üle 40-50 aastasel on mingeid mälestusi, möni ema vöi vanaema kes on osanud jne.
    Samas tegi mees mulle töö juures metallnöela (poest saab hetkel siin vaid puiseid), ja kui küsis kolleegidelt, keegi ei saanud aru, mis see on.

    Kas kusagil on öpetust, kuidas lönga selle Sinu variandi järgi lühendada? Mulle küll väga sobib see heegeldatu, aga vöiks ju ka muud proovida.

    Uurisin Su skeeme, aitäh! On jah tolle numeratsiooni järgi vist IVa (suomeksi 2+2, nagu meile öpetati, vöi Hansen kood UUOO/UUOOO).
    Mis vähem venib? Vene moodi? Aga ma vist ka hindasin pöidla koha valesti ise.

    #75522
    AvatarKosmosemutt
    Member

    Vene moodi on hea tihke, ja mõnus aluspind tikkimiseks.
    IIIb (Hansen UOU/OUOO) annab õhukese, aga ka tihke ja vähem veniva tulemuse. Kolmeastmelised on ikka kõvemad.
    IIIc Asle variant ka ei veni eriti.

    Mina lapin lõnga mitmekordselt kokku – põhimõtteliselt teen nagu vihi, mille pikkus on nii pikk, kui käsi laiali tõmmates ulatub (ikka selleks, et pikema lõnga saaks. Bussis nõeludes ei saa nii pikka võtta, naaber saab siis vastu pead, aga kodus saab küll) ), ja kus on näiteks 5-6 keerdu lõnga, ja topin selle puntra nõelast läbi, eks silma suurusest sõltub, palju mahub. Siis saab sealt silmast järjest välja sikutada. Raske seletada, arutist leidsin ühe vana pildi, (see konkreetne nõel pole küll mu enda tehtud, ja pundar on seal hästi lühike).
    Seda pundart on alguses tüütu sikutada, aga nii saab palju pikema lõnga võtta ja ei pea nii sageli jätkama.
    Kui tuli segane jutt, võin pärast üritada mingi parema joonise tekitada.

    (Ma saladuskatte all ütlen, et luust nõel jookseb kõige paremini. Kui su mees juba metallnõelaga hakkama sai, siis saab luunõelaga ka :) )

    #75523
    Avataraiaia
    Member

    Aitäh, ma üritan, sain aru küll kuidas lönga panekut silmas pidasid.

    @Kosmosemutt wrote:

    (Ma saladuskatte all ütlen, et luust nõel jookseb kõige paremini. Kui su mees juba metallnõelaga hakkama sai, siis saab luunõelaga ka :) )

    😆 No metallnöel läks lihtsalt, ta on insener ja töötab just metallide töötlemise uurimisega, labor masinaid täis. Luunõel vajaks käsitööd, no tegelikult on tal ka suht lahtised käed, aga siiski.
    Ega küpsetatud luu ei sobi, eks? Aga toore supikondi küljest luutükk? Peab mötlema.

    #75524
    AvatarKosmosemutt
    Member

    Küpsetatud on vist liiga rabe. Mina ostan spetsiaalselt turult paljaid lehmajalakonte 5 krooni kilo ja keedan sodi küljest ära.
    Toorest konti on lihtsam saagida, ta on pehme – võid ju pärast selle väiksema tüki puhtaks keeta, muidu läheb haisema.
    Seda pilti olen juba varem näidanud, igaks juhuks lingin uuesti. Keskmine sirge osa sobib nõelteks, otsad on kõverad ja õhukesed (sa ju arst, tead küll :) )

    #75525
    Avataraiaia
    Member

    @Kosmosemutt wrote:

    (sa ju arst, tead küll :) )

    huvitav, kust sa seda tead???

    #75526
    AvatarKosmosemutt
    Member

    Sa ise seda kusagil siinses keskkonnas maininud :D

    #75527
    t7pi
    Member

    ma käisin eile ERMis kindaid vaatamas. mul hetkel pole märkmeid käepärast, et täpsemalt rääkida, aga paar asja, mis mulle üllatusena tulid.
    esiteks oli mitu kinnast sellised, kus lõng tundus olevat jätkatud sõlmega ja sõlm jäetud väljapoole (ma peast ei mäleta, kas olid töö- või ilukindad).
    siis üheksast kindast umbes 4 olid tehtud paremalt vasakule. suutsin välja mõelda kaks varianti – kas tegija oli vasakukäeline või keerati vasakult paremale tehtud kinnas hiljem lihtsalt ümber, sisemine pool välja. aga miks? :) päris huvitav.

Viewing 15 posts - 196 through 210 (of 243 total)
  • The topic ‘Nõeltehnika – tuhandeid aastaid vana tehnika’ is closed to new replies.