Autorikaitsest

Homepage Forums – VARIA – Vabad teemad Autorikaitsest

  • This topic is empty.
Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 371 total)
  • Autor
    Postitused
  • #39230 Reply
    master
    Member

    OT: Otsingu kasutamine on igati teretulnud nähe, sellisel moel jääb ära palju selliseid küsimusi, millele on foorumis vastused juba olemas. Samuti on kõik selle foorumi nupud selleks, et huvi korral neid klikata, kaasaarvatud “Kes on foorumil” :D

    Head klikkamist ja mingem teemasse tagasi!

    #39231 Reply
    AvatarThredahlia
    Member

    Natuke olen asja uurinud (oli isiklik vajadus):

    See, et pildi juures pole midagi kirjas, ei ole määrav. Ühtegi pilti ei tohi võtta ja teistele avalikuks teha (nt. oma blogisse üles panna). Võõrale pildile võib vaid linkida – vastasel korral on tegu autoriõiguse rikkumisega.
    Sama kehtib ka selle linnavaate ja blogidest-saitidelt endale arvutisse salvestatud piltide kohta. Ise võib vaadata, kuni isu täis saab ja veel, aga avalikult netti riputada ei või.

    Võõra teksti juures peab olema link algallikale ja teoste puhul ei tohi neid üldse omaniku loata avaldada, tsiteerimist ei ole keelatud (aga kust läheb piir?).

    Muide ka teose tõlkimisel peab olema autori luba, aga enamik Internetimaterjalist selle alla ei kuuluvat. (Nt. mingi artikli või terve saidi tõlkimisel pidi nii olema).

    Refereerida võib alati, aga ka siis peaks olema lingid algallikale.

    #39232 Reply
    Drex
    Member

    Ja jälle ei saanud ma autorikaitsest aru. Panin kullaketrajate foorumisse lingi, mis pärines isetegija lehelt ja algselt sealt hiina(?)-keelsest maailmast.
    see link aga kustutati, kuna ei tohtivat linkida autorikaitse alla käivat….
    ma ju ei kopinud, linkisin, seega viitasin nii hästi-halvasti, kui sain algmaterjalile…
    mis ma nüüd siis valesti tegin 🙄

    #39233 Reply
    Avatarketraja
    Member

    @drex wrote:

    Panin kullaketrajate foorumisse lingi, mis pärines isetegija lehelt ja algselt sealt hiina(?)-keelsest maailmast. see link aga kustutati

    targem on siis ehk sealt küsida 😆

    #39234 Reply
    shalla
    Member

    @drex wrote:

    …viitasin nii hästi-halvasti, kui sain algmaterjalile…
    mis ma nüüd siis valesti tegin 🙄

    Põhimõte on selles, et sina linkisid küll hiina lehele, aga sinna ülesse pandud materjal on nt skännitud autorikaitse alla olevast ajakirjast, raamatust jne. Selle pärast ka kustutatakse. Kullaketrjate lehel tohib linkida ainult ametlikelt lehtedel olevaid esemeid, nt novita, magknits, jne.

    #39235 Reply
    Avatarampsak
    Member

    @ketraja wrote:

    @drex wrote:

    Panin kullaketrajate foorumisse lingi, mis pärines isetegija lehelt ja algselt sealt hiina(?)-keelsest maailmast. see link aga kustutati

    targem on siis ehk sealt küsida 😆

    ❗ ❗ ❗

    #39236 Reply
    Susa
    Member

    @tricky wrote:

    @Mirjum wrote:

    Linda Elgase raamatut ei leia ka antikvariaadist :( . Sellel peale sattumine on tõeline vedamine.

    2007a. suvel leidsin ja link ikka veel töötab :D

    Edit by Lynx: Link eemaldatud

    @Vardamoor wrote:

    See pole küll minu asi, aga miks riputatakse siia foorumisse taas ja taas autoriõigustega kaitstud raamatute linke?

    @Mercar wrote:

    Aga miks mitte? Autoriõigustega kaitstud materjali netist alla laadimine ei ole ju keelatud. Selle netti üles laadimine on. Aga jagada linke millel oleva faili keegi on netti pannud pole ju keelatud.
    Kui ei taha, siis keegi ju ei sunni neid avama.

    @Lynx wrote:

    eks me peama siis muutma foorumi eelmodereeritavaks…no ei jõua 24h kogu aeg valvata…

    Loodame, et Vardamisiganes jääb siis rahule…

    @Susa wrote:

    Lugesin siin eelnevat juttu ja tekkis küsimus – kas raamatute paljundamine raamatukogus on lubatud?
    Kooli ajal sai Rahvusraamatukogus ostetud 500-leheline paljunduskaart ja töötajad õpetasid kuidas kõige parem on raamatut paljundada.
    Kui ma lähen ja paljundan selle raamatu, siis olen ju ka autoriõigust rikkunud?
    Siit küsimus – kuidas on võimalik mitte autoriõigust rikkudes saada endale raamatut, mida ei ole enam müügis, mille kordustrükki ei planeerita ja mille saamine antikvariaadist = võimalusega nautida täielikku päikesevarjutust Mount Everestil.

    Sellisel puhul oleks näiteks väga tänuväärne ettevõtmine kui mõni pädev ettevõte võtaks kätte, lepiks vajalike instatsidega kokku ja võimaldaks taoliste raamatute allalaadimise veebist – teatud tasu eest loomulikult.
    Sest küllap on ikka üldine eesmärk selles, et keegi ei taha ühtegi raamatut omada selleks, et seda välja printima ja müüma hakata, vaid selleks, et seal sees olevaid, antud juhul haapsalu salli, ise teha!
    Kuskil oli artikkel, et Haapsalu sallid on kadumas. Oleks ju suurepärane kui praeguse aja noored saaksid nende sallide tegemise ära õppida! Meistritelt, raamatutest, kust vähegi võimalik!

    Loodetavasti saadi mu jutu mõttele pihta ja kui seda loeb mõni ärksama meelega ettevõtlik Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu vms taolise organisatsiooni esindaja, siis äkki on võimalik kaaluda mõtet Eesti väärtuslike käsitööraamatute müügist e-raamatutena?
    Meil on ju nii e-riik, varsti me sööme ka e-õhtusööki, miks siis ei võiks olla võimalust teatud tasu eest omandada veebist “kadunud” raamatuid?

    @Vardamoor wrote:

    @Lynx wrote:

    eks me peama siis muutma foorumi eelmodereeritavaks…no ei jõua 24h kogu aeg valvata…

    Loodame, et Vardamisiganes jääb siis rahule…

    Minu/misiganes/ küsimus polnud ju suunatud misiganes eelmodereerimisele või misiganes tegevusele vaid misiganes autoriõigusega kaitstud misiganes linkidega viidete rippumisele. Eelmine sedalaaadi misiganes küsimus lihtsalt kustutati.
    Kahtlemata on administraatorid vabatahtlikult seda tehes supertublid, et üldse modereerivad, aga ikkagi, miks inimesed nii teevad. Kas tõesti ainult seepärast, et mis pole keelatud, on lubatud. Vahest on mul siis lihtsalt liiga kõrgelt arenenud õiglustunne või misiganes.
    Susa vastus, mis erinevalt eelnevast on ei olnud “nähvakas” vaid sisuline arutelu, sobib siia vastuseks muidugi väga hästi.
    Kuigi teema autoriõigustest, nende kaitsest ja käitumisest on siin foorumis juba varemgi arutlusel olnud, saab iga üks sellest ikka isemoodi aru. Kaasa arvatud raamatute väljaandjad.

    @tricky wrote:

    @Vardamoor wrote:

    miks inimesed nii teevad. Kas tõesti ainult seepärast, et mis pole keelatud, on lubatud. Vahest on mul siis lihtsalt liiga kõrgelt arenenud õiglustunne või misiganes.

    Lihtne vastus minu tegevusele:
    @Mirjum wrote:

    Linda Elgase raamatut ei leia ka antikvariaadist :( . Sellel peale sattumine on tõeline vedamine. Kuid teda saab vaadata Tallinnas Rahvusraamatukogus Tõnismäel, kus on võimalik temast ka koopiat teha. Mul juba tükk aega plaan sinna minna, kuid pole jõudnud.

    @Susa wrote:

    kuidas on võimalik mitte autoriõigust rikkudes saada endale raamatut, mida ei ole enam müügis, mille kordustrükki ei planeerita ja mille saamine antikvariaadist = võimalusega nautida täielikku päikesevarjutust Mount Everestil.

    @Kadrir wrote:

    Tere!

    Juriidilise küsimuse osas – raamatukogus raamatu endale paljundamine on lubatud, kui seda tehakse isiklikuks otstarbeks. Ei tohi olla ärilist eesmärki. Isiklikuks kasutamiseks kopeerimisest võib täpsemalt lugeda siit.

    Ka linkide osas on nii, et üleslaadimine, kui kellelgi on võimalik nii teos tervikuna kätte saada, ei ole lubatud kellelgi teisel peale autori. Allalaadimine ei ole keelatud – see on võrreldav olukorraga, kui mind karistataks selle ees, et kuulen, kuidas keegi mängib autoritasu maksmata muusikat – mina ei ole selles süüdi. Kuna allalaadimine on siiski tahtlik tegevus, siis on siin tegemist pigem eetlise küsimusega – kas allalaadimist võimaldavat linki on või ei ole eetiline jagada.

    Järeldus: raamatukogust kopeerimine on igati ok :) Allalaadimine ja lingi jagamine on juriidiliselt JOKK, aga eetiliselt jäägu igaühe südametunnistusele. Teatud määral saab eetiliselt piirid paika panna foorumi reeglitega ehk siis adminnide ja modede südametunnistuse järgi. (NB! Selle alusel ei taha ma kuidagi viidata, et lingi jagaja on midagi valesti teinud – maitse ja arvamuste üle ei vaielda).

    #39237 Reply
    tripsu
    Member

    mind on ammu juba vaevanud üks küsimus, millele oskame koos ehk arutelu käigus selgust tuua.
    Näiteks pitssalli Heartland Lace Shawl juhendi iga lehe lõpus on viide Heartland Lace Shawl @ 2006 by Evelyn A.Clark. Selle “äti” asemel on tegelikult ringi sees olev c 😳 (ei osanud kusagilt õiget märki siia panna) ja minu meelest on see viide autoriõiguste kaitsele.
    Järelikult tohiks sellist asja kududa vaid oma tarbeks, aga mitte müügiks? Seda konkreetset salli on aga käsitööoksjonil enim müüdud…

    Või on see märgistus vaid dateerimaks juhendi valmimisaega ja nö keelavaks peaks pidama vaid konkreetseid lauseid, mis ei luba taiest müügiks toota?

    Selline segadus siis – ehk oskavad targemad kommenteerida.

    #39238 Reply
    Snowdrop
    Member

    Creative Commons litsentsid pakuvad keskteed täiesti piiravate “ (C) all right reserved” ja Public Domain (pd) (autor loobub kõigist oma õigustest) jaotusviiside vahel.

    Creative Commons lehelt saab täpsemat informatsiooni selle märgistuse kohta.

    #39239 Reply
    Avatarzoocoll
    Member

    @tripsu wrote:

    mind on ammu juba vaevanud üks küsimus, millele oskame koos ehk arutelu käigus selgust tuua.
    Näiteks pitssalli Heartland Lace Shawl juhendi iga lehe lõpus on viide Heartland Lace Shawl @ 2006 by Evelyn A.Clark.
    …keelavaks peaks pidama vaid konkreetseid lauseid, mis ei luba taiest müügiks toota?

    Üks on selge – see muster on autorikaitse objekt. St kui sama muster avaldataks mingis teises käsitööajakirjas ilma autori nõusolekuta, siis oleks see ilma kahtluseta pahategu.

    Samas on autoriõiguse seaduses olemas mõiste – tuletatud teos. See tähendab siis teost, mille keegi on loonud mõnd teist teost aluseks võttes. Tuletatud teose autoriõigus kuulub selle loojale, ent ära tuleb märkida aluseks olnud teos ja selle autor. On igati mõistlik eeldada, et autori poolt ajakirjas mustri ja tööjuhendite avaldamiseks antud nõusolek ja selle eest makstud tasu peab endas hõlmama ka teatavaksvõttu, et avaldatud teose põhjal tuletatud teosed on legaalsed. Kui see nii ei oleks, oleks ju tegu otseselt eksitava teoga – avaldatud on küll juhised, aga valmistada ei tohi.

    Tuletatud teose autoriõigus kuulub autorile, st tuletatud teost võib selle looja kasutada ilma algteose autorilt nõusolekut küsimata, ent peaks sellele viitama. Kui müüki lähevad mitte “zoocolli supersallid”, vaid ikka originaalmustri nimetusega sallid, mustri autori nimigi ehk kenasti lipikuga küljes, ei tohiks probleemi olla.

    #39240 Reply
    tripsu
    Member

    Ma ei usu oma kõrvu, et autorikaitse käib siis vaid mustrite kohta, st kui selle mustri järgi midagi valmistada, siis valminud ese on juba tuletatud teos?
    Või on tuletatud teos siiski vaid see, kui valmistamise käigus on mustris midagi teisiti tehtud? 🙄
    Mina olen siiani aru saanud nii, et see c tähendabki kõik õigused kaitstud, st ka selle õpetuse järgi tehtud esemeid ei tohi müüa ilma autori nõusolekuta.

    #39241 Reply
    annejeanne
    Member

    Kui valmistatud esemeid ei tohi müüa autori nõusolekuta, siis on sellekohane lause mustri lõppu märgitud.

    #39242 Reply
    AvatarMuhv
    Member

    Vaatasin inglisekeelset wikipediat ja see ütleb nii: “All rights reserved” is a phrase that originated in copyright law as part of copyright notices. It indicates that the copyright holder reserves, or holds for their own use, all the rights provided by copyright law, such as distribution, performance, and creation of derivative works; that is, they have not waived any such right. Ja ka siin sellest juttu. Siit loen mina küll välja, et ka tuletatud teoste õigus on selle c-märgi omanikul.
    Kel huvi, võib lugeda veel siit tuletatud teoste kohta. Ma seda viimast ei ole läbi lugenud, võimalik, et sealt leiab igasugu erandeid jne.

    #39243 Reply
    Avatarzoocoll
    Member

    See on kahtlemata üks kena mõlgutus, kuid tasub arvesse võtta, MIS TÄPSELT on see, mis igal vaatlusalusel juhul eeltsiteerit karmi klausli kaitse alla käib – seal on see kõige suurem iva asja sees… Reeglina on all rights reserved’i ees kirjutatud see, mille kohta see käib, ja järele, kes see on, kellele õigused kuuluvad, st kellelt vajadusel küsida tuleb. Sest üldjuhul on keegi autoritelt ostnud ainulitsentsi nende teoste avaldamisele, vaidlustamata ja eiramata autorlust, ning all rights reserved on pigem teose avaldamisõiguse kui autorsuse valdkonda kuuluv termin.

    Autoriõigusega kaitstud raamatu – ja pea kõik ajakirjad ja raamatud ON autorikaitse objektid ilma igasuguse vaidluseta – sisseskännimine ja veebi ülesriputamine on all rights reserved reegli ignoreerimine, kuna ülesriputaja ei ole autorilt teose avaldamislitsentsi saanud. Ent seaduslikult omandatud kirjelduse ja juhiste põhjal oma kätega, oma valitud materjalist valmistehtud eseme müümine ei pruugi seaduserikkumine olla teps mitte ning igal juhul ei tohi nende asjade vahele võrdusmärki panna. Pigemini võiks loata nettiriputamise sarnane intellektuaalsete õiguste ahistamine olla see, kui näitusel esitatava töö ainueksemplari jäljendus autorile mõne nädala pärast turuleti peal silma hakkab…

    Mõistagi võiks suller käsitööline ütelda, et ostsin küll ajakirja, aga näe, koer kakkus selle katki ja nüüd pole mul seda enam, sallid aga on varem tehtud ja muster on peas. Mõistagi võiks autor alati, kui talle teema oluline on, võtta ja natukene lahti seletada seda, mida ta lubab ja mida mitte. Mul on näiteks tuua ütlemata vahvad cd-raamatud, kus autor ütleb oma saatesõnas otse välja – ära tee neist plaatidest koopiaid ja müü v jaga neid, ära paljunda raamatumaterjale jaotusmaterjaliks, kui õpetad rõivadisaini/õmblustehnoloogiat. Aga seda, et nendes raamatutes toodud võtteid v tehnoloogilisi lahendusi ei tohiks kasutada, kui teenid õmbluspraktikaga leiba, pole küll öeldud, vastuoksa – sind veendakse vägagi tõhusalt tarvitama nõkse, mida seal nii ohtralt on.

    Ma ei tee käsitööd müügiks ja ei poolda ülemäärast liberalismi, aga hüsteeriaga teemasse suhtuda ei näe samuti põhjust. Kui kaks käsitöömeistrit üksteist laadal sõimama või sukavarrastega surkima hakkavad, sest mõlemal on autokapoti peale laotud ühesugused pitslinikud või sarnased triibulised murumütsid, siis ilmselt on solvamist või kehalist kallaletungi palju hõlpsam tõendada kui mingit intellektuaalse omandi pätsamist. Mitte et sellesse asjasse võiks kuidagi kergemeelselt suhtuda; hagist saadav kasu ja sellele kuluv aeg ja raha ei ole lihtsalt võrdelises seoses. Samas on suurtel kirjastustel kahtlemata otstarbekam hageda veebilehe haldajat, kes oma keskkonnas laseb vohada autoriõigusi eiraval tegevusel. Ja nagu näha, on tekkinud reaalne hirm, sest ei tööta enam paljud vanemad lingid seesugustele materjalidele või annavad tulemuseks teate, et materjal on eemaldatud kasututusvoli puudumise tõttu.

    Eesti Autoriõiguse seadus ütleb tuletatud teose kohta mõneti teisiti, kui ütleb inglisekeelne wikipeedia, lähteteose autori a priori õigus tuletatud teostele ei ole seal nii üheselt paika pandud ning eesti õigusruumis tuleb lähtuda siinsest seadusest. Ise tehtud eseme annetamist oksjonile, mille tulu läheb mujale kui annetajale endale, ei saa just isiklikku ärilise kasu taotlemiseks nimetada, nii et siinsel oksjonil osalenud võiksid minu poolest küll rahulikult magada ka edaspidi.

    Kui aga teema siiski rahu ei anna, võiks algatada eraldi oksjoni, mille tuludest finantseeritaks õigusliku ekspertarvamuse tellimist antud küsimuses, millega peaksid ühtviisi leppima nii üleolevad kui üliettevaatlikud.

    #39244 Reply
    Avatarmeka
    Member

    Alles eile jooksis läbi uudis, kus autori pärijad keeldusid kordustrüki müüki lubamisest. Kuidas tuleb suhtuda “Silmuskudumise” kordustrükki? Tutvustuse kolmandal lehel on märge “Palume autori pärijatel pöörduda kirjastuse poole, et saaksime tasuda vastavalt väljakujunenud tavadele.”
    Kas see võib tähendada, et kui pärijad välja ilmuvad ning kordustrüki müüki lubamise keelavad, oleme kõik sellest heast raamatust ilma? Või päästab see, et kirjastus on selle avaldanud ning pakub honorari?

    Ma mures, ikka isikliku kasu pärast. Mitte ei tahaks ju raamatust ilma jääda

Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 371 total)
Reply To: Autorikaitsest
Your information: