Reply To: Vööd

#19634
Avatarmadu
Member

Kuna ma olen püüdnud uurida kõike ,mis puutub helmeste kasutamist Eestis,siis siin väike lõik mu õppematerjalidest.
Kui eesti rahvarõivad valdavas osas olid koduse käsitöö tooted, siis helmevööd või nende tegemiseks vajalik materjal olid ühed vähestest ostukaupadest.
Helmevööde kasutuseletulek Eestis algas rahvapärimuse andmetel 19. sajandi keskel. Vanimad teated pärinevad 1840.-1860. aastatest (Tailinn, Kuusalu, Türi, Pärnu-Jaagupi, Audru, Saarde, Viljandi, Põltsamaa, Kambja, Puhja, Hargla).
Helmevööd on kantud nii traditsioonilise rahvarõivaga kui ka üleminekul linnamoelisele rõivale. Neid vöid kandsid mehed just üleriietel (pikk-kuub, kasukas, palitu). Helmevööde kandmisest on teateid peaaegu kogu Eesti mandrialalt. Saartelt puuduvad vastavad teated täiesti.
Helmevööde alusmaterjaliks on pruun pargitud nahk, sellel jäme linane riie. Tavaliselt on naha servad tagasi keeratud ja moodustavad vöö pealmise poole ääred. Helmed on kinnitatud ühekaupa riidele ja täidavad tihedalt kogu pinna. Mitmevärvilisi helmeid kinnitades on õitest, vartest, lehtedest, vahel ka marjadest moodustatud taimornament. Ainult kahel muuseumis oleval vööl on ornament geomeetriline. Ornamendi foon on valdavalt sinine, harva hall või helelilla. Sageli on vöö ääres rida valgeid helmeid. Vööde laius on väga erinev, ulatudes 4-9 sentimeetrini. Omamoodi ehteks on vöödel erikujulised, vahel ka ornamendiga kaetud vasest või hõbedast pandlad.
P.S.Väidetavalt tikkis vöö pruut oma tulevasele mehele,nii et pruutis tüdrukud näpud tööle. 😆