Evemari näputöö

Joosep sai täna kuuekuuseks. Aeg läheb imeruttu ja see rõõmurull muudkui kasvab ja avastab iga päev maailma.

Vaikselt hakkame lisatoitu maitsma.

Tänaseks päevaks küpsetasin Britta koogi, retsepti napsasin . Kook lihtne, rammus, mõnus…

Jõulueelne meisterdamine, mis rändas jõuluvana kingikotti. Kaunistasin küünlaid, kasutasin salvrätitehnikat.

Postitus vahepeal juhtunust muudkui lükkus edasi, aga 7. jaanuaril algas Marta haiglasaaga vol-2. Käisime 7. jaanuaril järelkontrollis. Marta oli kuidagi kahtlase olemisega ning röntgenpilt kinnitas seda. Kuigi perearst lubas meid peale röntgenit koju, et ta võtab meiega ise ühendust, kui pilt on temani jõudnud, ütles pilti teinud arst, et minge perearsti juurde tagasi, et tõenäoliselt saadetakse teid uuesti haiglasse. EIIIII!!! oli minu mõttes, ainult mitte seda, aga mõistusega võttes teadsin, et teen nii, nagu arst ütleb. Ja nii oligi, et järgmise päeva lõuna ajal sõitsime haigla poole. Nüüd juba Tartusse. Perearst suhtles vahepeal Tartu arstidega ja otsus oli, et pakime asjad ja läheme nii ruttu kui võimalik.

Martal on siin juba kaks doosi käes, olemine parem, aga me olime infektsiooniosakonnas, millest koridori kõndima ei lubatud. Martale toodi plaadimängija, plaate sai korraks minna ise valima. Mina olin nagu puhkekodus: tuba oli soe (ülearugi, sest Joosep oli koguaeg lühikese body väe, koguaeg hoidsin palati rõduust lahti ning väljas oli -18 kraadi), söök toodi ette, nõud viidi ära, tuba tehti korda, mulle haiget ei tehtud…kõik oli ok.

9. jaanuar oli minu sünnipäev. Seekord haiglas. Nii ei olegi ma varem sünnipäeva pidanud, aga õetütar MErilin tuli lilled ja tordiga, Marta tegi kaardi ja oligi selline teistmoodi sünnipäev.

Joosep oli kõigega rahul.

Ühel õhtul pildistasin salaja Joosepi varbaid. Olid teised sellised armsakesed.

Marta pidi palju jooma ja üks viis teda jooma saada, oli lasta tal vedelikku tarbida läbi süstla. Kolm sellist suurt süstlatäit ravimit mingi seguga manustati talle kolm korda päeva. Lisaks veel väiksete annustega suukaudset ravimit.

Kokkuvõtvalt oli Marta seisukord haiglasse saabudes väga tõsine: parempoolses kopsus oli vedelik 1,5cm ulatuses. Seda sain teada kohe haiglasse mineku päeval, kui ultraheli tehti. Olen äärmisel tänulik Arstidele, kes meigea tegutsesid nii Valgas kui Tartus. Võibolla lasti meid Valgast veidi liiga vara välja, aga oluline on see, et haigus allus ravile ja kõik on hästi. Mulle sellest haiglakogemusest piisa. Tükiks ajaks piisab.

Koju. Omade tegemiste ja asjade juurde.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.