Evemari näputöö

Elu on üks imeline nähtus. Tal on oma lugu. Elulugu. Mulle meeldivad asjad, esemed, juhtumid, tegemised, millel on oma lugu. Mõni lugu on lühike, mõni on pikk, mõni läheb meelest ja varsti enam ei mäletagi, mõni ei taha aga kohe kuidagi ununeda, mõnest ei taha lahti lasta, mõnda tahaks hoida kaua-kaua… Minu jaoks on ka eelmisel aastal oma lugu. Aasta elulugu, milles oli nii palju ilusat ja nii palju kurba, nii palju ootamist ja emotsioone. Oodata on tore ja nii on ka igas ootamises oma lugu. Vot sellised mõtted eilsest õhtust tänasesse, sellesse uude aastasse.

Nüüd on aga selline lugu, et oma selle aasta esimeseks tööks näitan kaarti, mille tellis kolleeg oma tütrepoja sünni puhul. Ka minul on sellest oma lugu, sest see piiga oli teises klassis, kui mina oma praegusesse elukohta sattusin. Aeg on teinud oma ringi, et lapsed, keda olen õpetanud, on ise juba nii suured, et neil on lapsed. Seetõttu on koolis tore töötada- kasvamine toimub iga päev oma silme all ja iga lapsega jääb meelde selline omamoodi lugu.

Pisikese Geroni vanematele soovin armastust, kannatust ja teine-teise mõistmist pisipoja kasvatamisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.