Evemari näputöö

Minu Lindakesel on täna 16. sünnipäev! Emotsioone on palju. Lindal on 17. juunil põhikooli lõpupidu.
16.juuni emotsioonid:

00.00- õnnitlen oma kallikest, olles esimene… ja õmblen edasi… ja nii juba eelmisest esmaspäevast, mil alustasin tikandit. Kleidi lugu lisandub hiljem.

00.45- Linda saadab ära oma külalised Sirle ja Karoliina.

00.55- panen Napoleoni koogile keedukreemi vahele. See tuli mul läbi aegade parim keedukreem, seega ka parim Napoleon…mmmm…

01.10-istume köögis laua taga ja meenutan talle õhtut enne tema sündi ja päeva, mil ta sündis… elasin siis Tootsis… 15.juuni õhtul võitsime Keno Lotoga 500.-, mis oli sel ajal suur raha… teadmine oli, et homme läheme rahamasinat tühjendama…, aga öösel ärkasin imeliku tundega, aga aega oli veel ju kolm päeva, tõusin püsti ja… issi luges Mats Traadi “Üksi rändan” ning vaatas mind sellise näoga, et suur inimene ja pissib püksi. Enne, kui ta jõudis midagi öelda, ütlesin, et piss see küll ei olnud. Temal hakkas kiire, sest töökaaslane, kellega oli Pärnu sõidu osas ööpäevaringne kokkulepe, magas ja ei avanud ust, telefoni meil sel ajal ei olnud. 12.25 sündis Linda. Ta oligi kohe Linda, sest see oli nii minu vanaema kui ka issi ema nimi ja see oli meil juba ootamise ajal tüdruku nimeks. Poisi nime me isegi ei arutanud… Pärnus sündis sel päeval kuus titat. Mäletan selgelt, kuidas mind ärritasid mõned ajad-seigad: palati ukse kohal oli helesinine graafiline pilt puudlikoeras- see sinine värv ajas mind oksele ja voodipesul oli venekeelne sõna mindsdravd, mis mind ka ärritas… ja muudkui lugesin seda sõna…

01.25- õmblen, aga tunnen, et enam ei jaksa, sest olen vahelduva eduga tikkinud, eksamite komisjonis olnud, organiseerinud… Transpordin Marta üles tuppa, väike pesu ja läheme magama.

07.30- ärkan väikese musiga… Jaan hakkab tööle minema ja ärkan, et koos kohvi juua… ja hakkan taas õmblema.

07.45- õmblen… Linda toimetab ja ootab oma kingitust. Annan selle üle orhidee juurde peidetuna- hõbedast kaelakee ja käevõru. Noored armastavad hõbedat.

9.05- helistan sõbrannale, kes lubas täna mulle oma 3kuuse Johannesega külla tulla. Saan üle anda teise osa katsikukingitusest… ja vaatan muudkui kella, sest nii palju on täna veel teha…ja Johannes on nii nunnu, et raske on teda sülest ära panna…tunne taas, et ma tahan ka…

10.30- lukk on ees ja siis selgub, et Linda on kahe nädalaga veidi (mitte nii väga veidi) alla võtnud ja kleit on lai… hakkan lukku harutama ja külgi kokku võtma… ja olen sisemiselt enda peale vihane, et ei mõõtnud piigat üle… terve tund tööd raisus…vahepeal helistatakse koolist, et võtaksin laualina kaasa, aga see sai mul veekindla marketiga kaunistatud ja ei kannata aktusel kasutada… mõne aja pärast meenub, et mul on ka tutt-uus valge lina, lubasin selle kaasa võtta.

11.30- tulevad Deivi ja pisi-Johannes ning võtan aja maha, et juua kohvi ja süüa hommikust 🙂 Deivi kinkis Lindale imearmsad öökullidega kõrvarõngad, mida Linda kandis ka oma lõpuaktusel: öökull- tarkuse sümbol. Käisime just mõne päeva tagasi Deivil Tartus külas ja eks ta jättis seal olles meelde, et Lindal oli öökulliga sõrmus. Nüüd sai kokku armas komplekt. Nii mulle kui ka Lindale meeldivad sellised pisikesed tähelepanekud.

Siin on Johannes Linda süles ja Marta katsub tema varbaid. Mõnda aega tagasi avastasin, et käed on väga huvitavad objektid pildistamiseks. Selle ideega on mul oma plaan.

Tegin titale sellise albumi, mille idee on pärit ühe tubli isetegija blogist. Kui mu mälu mind ei peta, siis oli see Sirtsuk. Teki idee on Kelly26 blogist. Neid kahte asja alustasin tegelikult juba jaanuaris. Album valmis 1. jaanuaril, kui ootasin ärevalt, kas saan stipendiumi või mitte, kõndisin mööda elamist ringi ja otsisin tegevust. 2. jaanuaril tuli Deivi mulle ootamatult külla ja mis te arvate, mida Marta kohe teadustas? “Minu emme tegi sinu titale albumi!” Nii palju siis üllatusest.:) Tegelikult oli see aga väga armas.

Albumi jaoks kasutasin helesinist linase seguga kangast; valget pitsi; teksariba, millel katsetasin oma uue õmblusmasina kaunistuspisteid ning muud kaunistused heegeldasin. Kui Deivi vanaema aasta alguses suri, siis ta tõi mulle koti tema villaseid lõngu. Kollase päikese heegeldasingi Deivi vanaema villase lõngaga. Mulle on sellised mälestused olulised ja tean, et Deivile ka.
Albumil on 25 lehte ning vahele panin ka kalkalehed, et asi edevam oleks. Vaadates tänapäevaseid pilte, arvan, et neid vahelehti eriti vaja ei ole, sest piltide kvaliteet on parem kui vanasti.

Terve kiongitus koos: album, tita tekk ja kaart. Kasutan lapitöös peamiselt uusi kangaid, mid on õmblustöödest järgi jäänud.

Linda tegi makaronisalatit ja kohvi ja on nii tubli… vahepeal tuleb häire koolist, et millal tulen, nad on võimendusega hädas… annan telefonitsi juhtnööre- kõik toimib, kõik laabub:). Sellele vaatamata luban ühe paiku tulla.

13.30- saadan külalised ära koos tomatitaimedega, istun ratta selga ja… koolimajja… annan allkirjad lõputunnistusetele…mõned korralduslikud punktid homseks… ning lähen iseseisvalt proovi tegema. Pean homme lühikese tänukõne lõpetavate laste vanemate poolt ja… laulan… üksi, sest Karin ei saa töölt ära… “Sind otsides”… hullult ilusa sõnumiga laul, mis oli üheksandike soov…

13.45- laulan… mõtlen omi mõtteid, et kuidas seda sõnumit edastan… hinges kriibib…emotsioonid möllavad…ma ei tea, kuidas homme end tagasi hoian…äkki ei peagi tagasi hoidma…

15.10- tulen koolimajast tagasi koju… ja lähen poodi… lastele mahla-jogurtit-kommi ja omale šampus, mille panen sügavkülma, et siis avan, kui kleit valmis… no paar tundi…

15.17- õmblen, vaatan-kuulan seebikat…õmblen… aja tõden, et koolis õpitud õmblustehnoloogia kolmetärnilise kleidiga vajavad tõsist mässamist. Tõenäoliselt olen teinud tehnilises järjestuses mingi vea ja nüüd ragistan iga õmblusega ajusid, et kuidas pean edasi tegema…

17.00- ma enam, ei taha… Jaan tuleb töölt, lohutab mind ja läheb muru niitma…kleidi proov…juba ma-ei-tea-mitmes…Linda kilkab nõelte torgetest ja Marta kiidab endiselt, et Linda, sa oled nii ilus…

17.20- muudkui õmblen-korrigeerin-proovi-pressin-proovin-õmblen-harutan-proovin…

18.00- oo, hakkab looma…tundub, et lõpp paistab…aga ei…proovin…

19.15- ma saan varsti Linda kleidi valmis…olen juba tiba rõõmsam…et varsti…

20.15- ikka õmblen, aga juba on see tunnem, et veidi veel…laulan homset laulu…mõtlen kallitele inimestele…Marta istub juba pikemat aega süles…

20.50- hõikan Lindat, sest kleit sai valmis…Jessssssss… nüüd see sügavkülmajook…mis on ootamisest tüdinenud ja täiesti läbi külmunud…Helen helistab Viljandist… šampus vette sulama…Linda proovib kleiti ja mis selgub- alumise ääre teping-tikand on õige veidi erinev sellest, mis on traksidel, sest lubasin Martal süles olles veidi õmblusmaisnal tähti muuta ja ei kontrollinud enne õmblemist hoolega üle…inimene õpib kogu elu…

20.55- Linda on rahul…mina ka…hakkan ämmakesel juukseid värvima…sügavkülmajook sulab veepotis…

21.00- Marta kiidab, et Linda on ilus…juuksed saavad värvitud…time out… lööme klaase kokku ja õnnitleme sünnipäevalast ning koolilõpetajat Lindat…

22.00- üle kolme päeva saan aega isetegijasse piiluda ja mõne sõbraga suhelda… emotsioonid möllavad homse päeva ootuses… hinges on korraga kurbus ja rõõm ja ärevus…ma armastan oma kalleid…las emotsioonid olla homme vabad…ma tean, et ei suuda pisaraid tagasi hoida, kui need armasd noored “Päikeseratta” saatel sisse tulevad…silmi ei maksa vist värvida…ilus aeg…

22.30- viin oma väikse kallikese tuttu…

22.47- tagasi…võtan fono ette ja laulan…vaikselt…Jaan üritab filmi vaadata…laulan…kell on juba uues päevas…seal on ka minu mõtted…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.