Evemari näputöö

Ilusat emadepäeva kõigile emadele ja vanaemadele!

Nüüd on korraks kiire möödas: konkursitööd valmis, kevadpidu koolis peetud…, aga see ei tähenda muidugi, et midagi teha ei oleks. Kui hakkasin köitmiskonkursi töid tegema, siis palus minu suur piiga, et teeksin talle ka ühe märkmiku. Lubasin selle teha siis, kui konkursitööd valmis. Lubadus antud ja esitlen seda nüüd siin. Mõned aastad tagasi käis Linda looduslaagriga Rootsis ja muu hulgas külastati ka loomaaeda. Sealt on pärit ka see foto, mille Linda ise tegi, foto on ilma igasuguse töötlemiseta. Minu arvates väga hästi õnnestunud võte loomaaialoomast, piisavalt ruumi igas suunas näitamaks selle kuningliku looma ilu, kes mõnuleb soojal kivil nagu Eduard Viiralti graafiline “Lamav tiiger”, ainult rakurss on teine ja Eestimaised kased on puudu.

Jaapani köites märkmikul on ca 100 valget printeripaberi lehte, kaanepapp on taaskasutuslik, kattematerjaliks on pruun tapeet, köidetud vaarikaroosa 1cm laiuse organza-paelaga. Kuna kattematerjalist tuli veidi puudu, siis ühenduskoht on peidetud paelariba alla, mis on ühtlasi korduvaks elemendiks.

Vahel on tore, kui fotokas on lihtsalt juhuslikult kaasas. Ühel hommikul tööle minnes leidsin maast sellise põrnika. Kahju, et ei olnud tikutopsi käepärast võrdluseks kõrvale panna, aga ta oli tõepoolest tikutopsi pikkune. Võimas vaatepilt! Ma ei tea, mis isendiga tegemist on, mina ei ole sellises suuruses põrnikat enne näinud. Kuna ta oli otse koolimajja viival teel, siis võtsin julguse kokku ja tõstsin ta sealt eemale, sest muidu oleks ta õnnetult võinud otsa saada, kui lapsed bussilt tulevad.

Samal hommikul oli selline vahva päikesetõus. Kell oli umbes pool üheksa, pilved olid nii huvitavalt kihilised ja päikesekiired tungisid vallatult igast võimalikust praost end näitama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.