Eowyni käsitöönurgake

Kui kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et millalgi suvel sain tööasjus tublide Vastseliina käsitöönaistega kokku. Ja Pireparm ütles, et käib sageli isetegijas ideid ammutamas. Tagasi kodus, võtsin isetegija veebikülje lahti ja siia ma olengi jäänud. Mees naerabki, et käsitööpisikuga nakatumine on olnud kiire ja korralik.
Kui aega oli rohkem (ehk siis, kui lapsi ja koeri polnud üldse või oli vähem, praegu on neid kokku neli, 2+2), kudusin-heegeldasin-õmblesin kõvasti. Enamiku vajaminevast tegin ise. Ja siis tulid ülikool, pere ning palgatöö. Mis loogiliselt võttes ei peaks ju käsitööd välistama, või mis?
Aga mida rohkem töötasin (tegelikult peaks ju siis materiaalseid võimalusi käsitööd teha rohkem olema), seda tagasihoidlikumaks käsitööhuvi jäi. Ja viimased kolm aastat olen heegelnõelast-varrastest kauge kaarega ringi käinud.
Aga ehk käibki see käsitöötegemine n-ö lainetena? Igatahes praegu olen käsitöölainel (ausalt öeldes kipub see juba igapäevatööd segama), ja kavatsen seda nautida. Esimese “pääsukese” sain eelmisel nädalal valmis. Heidest koti (koti tegin peast, aga rooside tegemise õpetuse leidsin isetegijast, tänud!)

Praegu käsil (õigemini – varrastel) endale sall (Novita Hippyst) ja kaheaastasele pojale vest (Novita Jussist).
Ja täna sai esimene tellimus Harrieti e-poodi teele saadetud. Nüüd ootan. Heiet ja lõnga. Mmmm, see käsitöötegu on üks mõnus tegu swi6

  • Avatar

    Teretulemast omasuguste sekka! Kott on v?ga lahe ja k?llap hakkame siin veel ilusaid asju n?gema 😉 J?UDU!

  • Avatar

    eks see siin ?ks hullumaja ole jah, kuhu omasugused s?ltlased koondunud on. ag ap?ris m?nus olemine, minema ei kipugi nagu 🙂
    kott on h?sti ilus. talviselt tumedamates toonides (v?hemalt mina eelistan talvel tumedat kotti).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.