Ellula

Kaks kuud olen arvutiga jännis olnud: viimane kord ei osanud ma enam piltigi blogisse tõmmata, kuigi arvasin, et selle liigutuse olen juba ära õppinud. Klassikursuse kordamiseks aega ei olnud. Käsitööd ikka sain mahti teha. Siis ei olnud vahepeal pildistamise võimalust ja eile võtsin kätte ning pildistasin oma vahepealse projektitoodangu ära. Värvispektri fotod sain õigesse kohta üles, 12 rahvusliku kuu oma jäi ulapeale. Laon siis tulemused ritta.

Need on kruusialused, heegeldatud kahekordsest linasest niidist. Mustritena kasutasin kindakirju: kannuskiri Tõstamaalt ja kasskäpakiri Paistust. Kannuskirja üritasin kasutada narmatuti Fimost otsikule ka, aga välja tuli nagu kaljumaaling. Enne küpsetamist meeldisid need tutipärlid mulle rohkem, taustad olid nagu mahedamad ja värvid sulandusid ilusamini. See mu esimene Fimo-töö. Praegu on pärlid lakkimata, sest mulle meeldib matt pind, aga oskab keegi mulle ka öelda, kas need ka ilma lakita vastu peavad?

Liitusin projektiga märtsis, kui tehti lillasid asju. Mul oli parasjagu pooleli SUUR ROHELINE, millele vahelduseks olin võtnud lilla salli heegeldamise sõbrannale. Sellest sallist on vist varasemates postitustes ka juttu olnud, aga pildi ma suutsin vahepealse täiustamise käigus ära kustutada.

Lilla sall sai liiga kiiresti valmis, mitte ei tahtnud edasi SUURT ROHELIST teha. Aga pooleliolevatest töödest leidsin kantideta topi. Tegin valmis.

Aprill ootas minult rohelist, minu mõistes SUURT ROHELIST. Tegelikkuses juhtus nii, et SUUR ROHELISE detailid said hilinemisega küll valmis, aga nad ei ole veel üheks tervikuks hakanud. Küll aga tegi seda tütre roheline seelik, mis heegeldatud mõningate muudatustega Käsitöös avaldatu järgi. Minu niit oli peenem, seega pidin rohkem ringe tegema ja et igav ei hakkas, sai üks lisapitsirida.

Mai – roosa kui õunapuuõis.
Et Eestimaa heitlikes ilmades endale suve garanteerida, plaanisin juunis soojale maale rännata. Ma tegelikult ei armasta kuumust ja rannas praadimine on mu meelest üks mõttetumaid tegevusi üldse, aga oli üks muu asi, miks ma sinna reisile ikkagi minna tahtsin. Ma ilmselt tulen mõnes järgnevas postituses selle teema juurde tagasi. Siin nimetasin reisi ainult selle pärast, et mõistaksite, kui väga mul oli vaja rannariideid – mu nõukaaegsed on omadega täiesti läbi ja et ma ikka uued muretseksin ja vanu taas kapist välja ei kaevaks, viskasin nad hoopis ära. Pued said punakasroosa ja õunapuuõie karva. Nöörid on keerupaelast, fotolt ei paista, et otstes on samasugused otsikud nagu kummikinnistelgi. Kasutasin veneaegset Iirist (sain hiljuti päranduseks) ja kartsin, et äkki ei püsi tangad üleval, siis ajasin nöörkummi sisse ja kuna ta tundus nii nõrk, siis tõmbasin ehk ülemäära pingule. Pildil tekitab teatavaid kahtlusi, kuid seljas on hea.

Juuni – kollane. Heegeldasin käterätile pitsi oma reisisuveniiriks ostetud ajakirjas avaldatud mustri järgi.

Juuli – sinine. Kudusin heegeläärtega pluusi viimase Käsitöö juhendi järgi. Olen sellega teel punktist A punkti B.

Kuna seekord tegelen oma blogivärgiga täiesti ebatraditsiooniliselt töö juures, siis ei saa ma momendil kirja panna, milliseid materjale mingil puhul kasutasin. See-eest sain kasutada IT-poisi hindamatuid näpunäiteid ja sain lõpuks ometi võlgadest lahti.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.