Ei päevagi isetegemiseta

Unistused ja näpistatud aeg

Alati ei saa ise oma vanusenumbrist ja kortsudest silmanurkades aru. Aga kui enda üle mõtlema jään, siis adun küll, et midagi on muutunud lisaks sellele, et lapsed tuletavad oma vanusega minu vanust meelde. Muutunud on unistused. Vahepeal oli tunne, et ma nagu ei unistagi enam millestki erilisest. Või kui, siis need ei ole enam samad, mis aastaid tagasi. Vist sõltub kõik ka unistuste täitumise hulgast.
Öeldakse, et unista suurelt. Mina ei ole kunagi suurelt unistanud, aga ometi on minuni jõudnud head asjad, millele ei ole julgenud mõeldagi. Ehk olen õnneseen :). Unistused on täitunud üle ootuste ja ootame ju kõik ikka paremat.
Hetke unistus on rahulik aeg ja raamat. Või aeg ja sukavardad. Või aeg, küünlavalgus ja soe pleed. Sellised väikesed unistused, mida ei ole isegi keeruline täita. Aega saab ju näpistada, kas näpistatult ta just rahulik on, see on iseküsimus. Aga ühe väikese pleedi oma ajanäpistamise plaani kudusin.
Kudumismaterjali nimetusega jään hätta, aga selline paksem lõng, mida kudusin 5,5 varrastega. Muster 3 silmust kokku, mille järgimisel real kasvatasin tagasi.
Foto NAGI's: DSCN1607
Foto NAGI's: DSCN1605
Foto NAGI's: DSCN1606

Torm läks õnneks meile, s.t vool on alles ja puud on püsti. Kuna ka esimene külm on üle käinud, siis õueminnes tundsin, uskuge või mitte – kevade lõhna. See tänane vihm muidugi rikub selle rõõmu ära. Aga ükskord….

🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.