Edevuse laat

Iiri pits ja pikk sügis

Sügis kujunes depressiivseks. Lapsel vahetus klassijuhataja ja kohanemine oli valulik kõigile osapooltele (etteruttavalt öeldes- see projekt on nüüd lõppenud. Loodame, et kogemusest õppisid kõik asjaosalised). Sügise saabudes hääbus mitme toreda inimese elu ja kuigi nende lahkumist võis ette aimata, tuleb see ikkagi ootamatuna. See sissejuhatus oli mõeldud selgitamaks, miks mul ei jätkunud sel sügisel energiat võtta ette ühtki eesmärgistatud projekti, rääkimata selle blogis näitamisest. Küll aga heegeldasin ma palju motiive. Pea igal õhtul võtsin internetiavarustest uue mustri ja heegeldasin alguses mustaga, helgemate aegade saabudes sinisega. Mustreid on igale maitsele-kellele piltskeemina, kellele videoõpetusena, kellele inglise, kellele venekeelsena. Kõige usinamad tunduvadki venelannad (muidugi ka aasia näputöömeistrid). Ükski pitsitükk ei ole neile liiga töömahukas. Õppisin nii mõnegi uue nipi. Olen vaimustuses rumeenia pitsist! Esialgu piirdusin nööri heegeldamisega, nõelapitsi jätsin tulevikuks, aga juba heegeldatud kaunis nöör annab tohutult uusi võimalusi. Kui muidu hoian heegelnõela pigem pliiatsi kombel, siis motiive alusel ühendades jäi ruumi napiks. Nii pidin õppima heegeldama nõela pihus hoides, nagu laps lusikat. Alguses oli ikka väga harjumatu. Mustadest motiividest sündis piduliku topi selg, sinistest veidi vallatuma topi passe. Sinine käsitöö läks õele, must on endale ja ootab pildistamist uhiuue lapiseelikuga. Väike vihje:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.