Drex. Tegemised

Hingedepäev.

Viimane kuu, see oktoober on niii nukker ja raske olnud. Mõtted on hajevil, käsitöö koha pealt oleks nagu miljon pooliku vidinat, kuis neid valmis jaksab, ei tea, samas mõnel asjal on vaid see viimane lihv anda, et asi oleks valmis, aga näpukesed ei tõuse ja ei liigu, nii nagu tahaks.
Ehete tegemine, mis muidu oli lausa igaõhtune tegevus, on pooleli! tavaliselt ehted polnud kunagi pooleli, aga näeh, ei saa käevõrugi lõpetatud

Täna koju sõites oli Anna teeäärne kalmistu tuledes, ilus oli,
Järgmine, kus mööda sõitsin oli Sillaotsa kalmistu Paide sissesõidus, see oli nagu kauge päkapikumaa, paljude-paljude vilkuvate tulukestega.
Käisin veel kella kaheksa paiku teisel kalmistul, Panin sinna laternasse küünla, ja vabale pinnale veel kaks tulekest. Emale viimsele teekonnale toodud pärjad olid kenad ja karged, ainult pisut langevaid lehti oli tuulega lennanud, Tuul oli tugev, üritas mitu korda küünlaid kustutada, aga meist jäid nad põlema. Terve kalmistu oli nii valgustatud, et liikusime ilma, et oleks lisavalgustust otsinud. Eks homme käin seal jälle. Homme , 12 aastat tagasi lõppes mu isal maine teekond. Varsti sängitama ema urni ka sinna kõrvale.

Raske on see, et .. ma saan aru, et emal on nüüd parem, ilma valudeta ja vaevadeta, aga minul… Tihti on ka poes see moment, et haaran mingi asja, siis teise veel, et viin emale .. oeh.
alles eelmine nädal asetasin õhtusöögi taldrikule, et see teise korterisse viia….

Ema koer on meie pidada, ta on meelsasti meil külas, aga siis tahab oma koju tagasi. Ta on kuidagi kurb, kaalust on alla võtnud, aga samas jookseb suvilas palju kergema jalaga, kui siis, kui lauaäärest toekamaid palukesi nuias. Nüüd elab vaid ainult koeratoidu peal.

Vaatan oma tellitud raamatuid. Kolma raamatuga olen super-rahul, Tean, mida kevadel tellin, kaks raamatut on juba silma jäänud, just seetõttu, et ühte neist nägin põgusalt jagamisel, teine aga on olemasolevale II osa.
Kahtlus, et ühe just tellitud raamatu müüki torkama, lihtsalt minu jaoks liiga edasijõudnu kunstiline fimo, ma pole algajagi veel, mis edasiarendusest rääkida…

Tänane käsitöö on 0, täiega 0,
Parem lähen magama, ehk homme teen miskid asjad lõpuni valmis. Mõni räägib juba päkapikuprojektist, et valmib tasapisi, minul on 0,5 ideed paberil-joonisel….. hmm, arvan, et peaks neid teostama hakkama, aeg lippab üllatava kiirusega.

  • Avatar

    Ka minul pole isa ja emal oli alles operatsioon, tal leiti v?hk. J?udsin juba igasuguseid m?tteid m?lgutada. Hetkel on k?ll k?ik ok! Kahjuks pole meil muud teha kui edasi elada ja leia ikka mingi p?ikesekiir! Kasv?i sokolaadit?kis, m?nus massaaz v?i hoopis see vahav kutsa, kes sul n??d on! J?udu ja meile ssab ka ju alati toetuda!

  • Avatar

    Vanemad l?hevad – see on loomulik protsess. Lein on valus. Teadmine, et n??d oled Sina k?ige vanem p?lvkond perekonnas, tabab shokina. Aga aja jooksul kohaneme, elu l?heb veidi muutunud kujul edasi. K?ll ka kutsa lepib ja saab ilusti hakkama. Katsu rahulikult ja leplikult k?ige raskem aeg vastu pidada, usu, leina on kergem taluda kui l?hedase kannatusi k?rvalt vaadata. Kalli. Freddy.

  • Avatar

    minu emal oli alles hiljuti insult, tuli sellest v?lja, aga teadmine, et varsti teda t?en?oliselt pole, tabas kui sepavasaraga. aeg parandab k?ik haavad, nii banaalne, kui see ?tlus ka pole, on see t?si. valu kaob, j??vad vaid hellad m?lestused. j?udu ja kaunist talve algust!

  • Avatar

    anna endale aega leinamiseks, k?ll mingil hetkel annab see m?te, et ema on n??d paremas kohas ka Sulle rahu hinge! kalmistud olid t?esti t?na nii ilusad, kui nii ?elda ?ldse v?ib!
    p?rast isa surma sain mina ka rahu alles siis, kui taipasin, et tal on n??d ju palju parem. ja mina ei pelga kalmistuid, mina k?in seal isal ja ?el k?las, nendega juttu puhumas – see on n??d nagu nende uus kodu (kuigi ma usun, et hinged on kuskil ?leval, aga see on koht, kus nad oskavad meid oodata, kui me tahame nendega suhelda).
    Ole tugev!

  • Avatar

    neh… nii kurb jutt…
    jaksu sulle! ja r??msamat novembrit! 🙂

  • Avatar

    S?gav kaastunne, j??vad ilusad m?lestused, mis hijlem kosutavad hinge!

  • Avatar

    Kallid, pai ja yks pisike peot?is haldjatolmu Sulle ka. Anna endale lihtsalt aega. K?ik siin elus on kaduv ja vaid aeg parandab haavu ja kurrutab kortse. Sa oled niigi v?ga vapper olnud, nyyd puhka natuke 🙂

  • Avatar

    Drex, mida sulle soovida… palju jaksamist ja anna aega! K?ll rasked ajad saavad otsa ja p?ike hakkab j?lle v?lja tulema ning ka su m?tetes paistma. Tahaks sulle lootust sisendada, aga s?nad on kuidagi otsas… Ma v?hemalt siis m?tlen sulle sooja s?damega! Ehk on sest abi 🙂

  • Avatar

    Ole tubli, see aeg on raske.

  • Avatar

    J?udu Sulle ja rahulikku meelt!

  • Avatar

    see raamat on fantastiline ja tean, et kui see ?ige hetk tuleb siis v?tad sa selle k?tte…
    Eks ta ole jah, et jube raske on leppida sellega, et keegi meie k?rvalt on j??davalt kadunud, kui kaua ootasin mina oma isa ja see valu, kui meenus, et teda pole oli jube.
    tuleb nentida, et koer on v?gagi vapper, sest meie vanaema koer k?is veel ?le aasta peale vanaema surma "temale t??le vastu"
    nagu sa juba enne mulle ?tlesid, et siinne pere pakub palju toetust ja see on t?esti suur abi sellisel hetkel. loodan, et homme on ils p?ike teie kohal ja see tuha matmine saab m?lestamisv??rne olema 🙂
    –,-?-@

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.