Tipsi teeb ise

KLAASITUD LINNUKE

Proovisime keraamikas kasutada klaasi.
Mulle tegelikult väga meeldib keraamika juures klaasiga kaetud pind. Kahjuks on siin aga ka miinuseid, millega arvestama peab. Suuremat ühtlast pinda klaasiga kattes tekkisid pinged, mille tagajärjeks mõrad, pooleks tööd ning murdunud killud. Ning lisaks andis pruun klaas savile väga tugeva pruuni värvi.

Selle linnuga juhtus mul veel enne kuivama mineku pisike õnnetus. Viimane lihv peaaegu antud, oli mul vaja ta veel ümber keerata ja nimi alla kirjutada. Kell oli aga juba palju ja kiirus taga ning linnuke otsustas lendu minna. Ega siis esimene lendamiskatse ju kuigi sujuvalt ei õnnestu ning linnuke prantsataski mööda maad.
Õpetaja oli lindu nähes väga rahulolev reaktsioon: Saigi iseloomu juurde!
Peale seda, kui nüüd keegi veel hädaldab, et ta pole oma tööga rahul, on hea öelda: Viska maha!

Pildil on linnukese vigastused kõige paremini sabal näha 😛

Glasuur Pipi hobune ning sinised ja rohelised klaasikillud.

Tipsi teeb ise

REDISAIN LINIKUTELE

Ülemöödunud jõulukuul tegin , mis olid meie peres aktiivses kasutuses kaks jõulukuud. Olin neid hoolikalt käsitsi pesnud, et ikka päkapikud lahti ei tuleks. Käesoleva aasta jaanuaris mõtlesin, et kaua ma neid ikka käsitsi nühin, prooviks seekord masinpesu. Masinast välja võttes tundus isegi pisut äge, selline vana ja kulunud ilme, kuid kui linikud olid ära kuivanud, siis olid nad ikka inetud, mis inetud.
Tegin nad uuesti märjaks ning nühkisin harjaga piltide jäägid maha.
Ainult pitsiribaga tundus asi pisut igav. Leidsin linikute sahtlist ühe kohviliniku, mille tükkideks hakkisin ja lapid linikutele sättisin.

Nii saigi päkapikkudest redisainitud kohvilinikud, kaks pikemat sorti linikuriba ja neli lauamatisuurust.

Tipsi teeb ise

JÄLLE ÕUN

Näitan oma teist tööd õuna teemast.

Tegin kaanega kausi, kuhu on hea panna sooja otse pannilt tulnud kotletid.

Ehk siis, minu kotletiõun. 

Glasuurid on kollane, kollane kristall, Dora, tumepruun ja Ville.

Tipsi teeb ise

PIPI-SIPSIK SAI SÕBRA

Nagu ma juba varasemalt kirjutasin, et end Pipina tundev Sipsik ootab sõpra, siis nüüd on ta kohal.

Nüüd on neil koos turvaline minna sooja päikest ja suve otsima.

Ja kui nüüd päris aus olla, siis on nad tegelikult mõlemad meie juurest tee oma uute armsate omanike juurde leidnud.

Tipsi teeb ise

VAHEST TULEB ENDALEGI MÕELDA

Kuna ma olen üsna autoinimene, siis olen ma alati eelistanud nahkkindaid mõnest muust materjalist kinnastele. No lihtsalt tunduvad mulle kõik muud kindad roolil liiga libedad ja kindavahetusel rooli istudes ei näe ma mõtet.
Sellest sügisest ei pea ma enam kedagi hommikuti lasteaeda vedama ja seega ei ole mul otsest vajadust igapäevase autokasutamise järgi.
Otsustasingi siis endale üle pika aja ühed sõrmikud heegeldada. Et ikka piisavalt soe oleks, siis valisin mõnusalt pehme ja sooja lõnga, millest olin juba varasemalt endale kudunud.
Kui sõrmikud valmis said, siis ise pisut kartsin, et ühekordsetest sammastest jäid nad ehk pisut liiga hõredad, aga see kartus oli küll üsna asjatu, isegi tuul ei puhunud läbi. Ainult kui tulid juba meil siin külmemad kui -15 ilmad, siis panin alla ühed masinkootud poesõrmikud ning ausõna, minu sõrmed ei külmetanud mitte kordagi.

Lõng Käsitööjaamast 100% SW meriinovillane HjerteGarn Palino(50g/125m), mida kulus u. 2 tokki.
Heegelkonks nr. 3,5.
Idee , kuid õpetust ei kasutanud vaid improviseerisin omast peast.

Tipsi teeb ise

ROHELINE ÕUN

Tegime keraamikas õunu.
Kokku sai neid kolm.

Esimesena näitan keskmisest pisut suuremat õunakaussi.

Glasuurideks on Nimetu roheline, kraklee, roheline kristall, kollane, tume pruun ja Ville.

Tipsi teeb ise

SIPSIK, KES TAHTIS OLLA NATUKE PIPI

Ühel päikesepaistelisel hommikul tuli läbi lume meile üks pisike vallatu tegelane.
Lähemalt silmitsedes meenutas ta väga Sipsikut, kuid kuna tal olid pähe tehtud patsid, siis selgus, et vallatuse mõttes tahtis ta proovida olla pisut Pipi.

Külakostiks olid Sipsikul kaasas mõned magusad mandariinid.

Võin saladuskatte all öelda, et peagi on talle üks sõber lisaks tulemas.

1 2 3 4 21