Sustik susserdab

Issver-sussver. Ma ei ole oma blogini jõudnud üle aasta. 😳 😳 😳
Isetegija keskkonnas kolemas olen käinud küll suht stabiilselt ja teiste blogidel olen ka silma peal hoidnud ning mis kõige tähtsam – käsitööd olen ka ikka pisut vahepeal teinud.
Tekkis praegu vaba hetk ja mõtlesin, et panen kirja kõik asjad, mis küll tehtud, kuid fotodena jäädvustamata. Et siis koju minnes nimekiri ette ja päevapiltnikuks..
Aasta jooksul olen “maha saanud” järgmiste asjadega:
*Hunditädi suurepärase õpetuse järgi kaks ühesugust patja
*Kootud pealsega diivanipadi (ühest kudumise raamatust jäi silma niiii vahva motiiv, mida ei saanud kudumata jätta. 4 tk ja neist sai padi)
*Suvine kleit endale, lõike leidsin Burdast, oli pluusi lõige, aga algaja õmblejana õnnestus sellest hoopis kliet saada.
*Veel üks suvine kleit endale, lõike sain ilmselt ka Burdast, kuid algajana tegin sinna veeeel täiustusi ning tulemuseks oli “ingel kesapõllul”. Kui leian endas julguse see teos 😆 pildile püüda, siis näitan ka
*Pidžaama väikevennale (aga sellest pilti ei ole ja ilmselt ka ei tule, sest on uue omaniku õnnelikus omanduses)
*2 soonikmütsi (mehele ja õele), õpetuse leidsin siitsamast, vist mütsikoolist
*1 kootud ja vanutatud müts endale
* paar vanutamise katsetust, millest heal juhul võimalik ehk koti moodi asjandused välja meelitada
*2 komplekti voodipesu
*Kolmnurkne kootud õlasall õele
*Saalomoni tehnikas pirakas õlasall? endale
*Saalomonis väiksem õlarätt, hetkel veel omanikuta
* 2 paari randmesoojendajaid õele (mustad ja valged)
*mõningasel määral ehteid
Võimalik, et kodus lahtise silmadega ringi käies avastan veel midagi, kuid hetkel ei meenu.
Mainimata ei saa jätta, et olen ikka varusid ka soetanud (pööningule ei julge inventeerima enam minnagi, kuid see tuleb ka ära teha, muidu saab jälle juurde soetatud asju, mis tegelikkuses juba olemas on, kuid kusagile hästi ära peidetud…)

Veikeseks vabanduseks olgu seegi, et sügisest hakkasin kodu ja töö kõrval veel ka koolis käima ning see vähendab vaba aja hulka ikka päris märkimisväärselt.
Püüan edaspidi usinam olla ja ka vahepeal oma tehtud töid täiendada, et blogi ei muutuks aastas kokka kokkuvõtete tegemise kohaks.

Sustik susserdab

Aeg täita lubadusi! Käsitöö tegemine on kordades lihtsam, kui blogindus…
Kaklesin ma siin nüüd arvutiga, mis ma kaklesin, aga lõpuks sain vähemalt pildid albumisse (no oleks ju võinud kohe aru saada, et kui üle 200Kb ei saa, siis ei ole mõtet 1,4M üritada 😛 )
Kui mul nende üles riputamine ka kord õnnestub, siis võin endaga ikka rahul olla.
Et kõik ausalt ära rääkida, siis taasavastasin käsitöönduse helmestega seoses. Natike olen katsetanud, kuid parimad palad on ära rännanud, ootan, kui pildid saan.
[URL]
Selles oli “süüdi” mu elukaaslase õde. Tema südametunnistusele jääb ka polümeersavi (esimese pannitäie suutsin ära söestada ja teine on lihvimata ning lakkimata)ja Isetegijate juurde jõudmine.
Siis avastasin juba Isetegijate toredal toel viltimise. Seda Mareli õpetuse järgi. http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=6742&start=0&postdays=0&postorder=asc&highlight=
Tänud talle!
Kõige esimene katsetus nõelviltimise vallas:
[URL]
ja teisest küljest:
[URL]
ning kinni püütuna minu sõrmede vahel:
[URL]
Siis kolasin juba täitsa iseseisvalt mööda viltimise foorumit ja avastasin, et tore oleks proovida viltimist pesumasina abiga (no tõesti olen laisk tegelane).
Igatahes ma ei tea, kas jäi mul miskit lugemata või suures õhinas unustasin, aga heide mina ilusasti linase rätiku sisse rulli keerasin ja tahtsin sellest värvilisest pildist mingit padjakattemoodi asjandust kätte saada. Rulli sidusin viisakalt kinni ja toppisin masinasse koos kirju pesuga 40 kraadi juurde 1,5h + kerge tsentrifuug… tulemus – mina seda rulli lahti keerata enam ei suutnud. Õnneks on mul arusaaja ja abivalmis mees, kes sattus samal ajal lõunal olema, kui rulli masinast kätte sain…
Pingutas, mis ta pingutas, aga lahti rebis (õudusega mõtlen, et kui see rull oleks jõudnud ära kuivada, oleksin ilma nii oma vilditud suursaavutusest, kui ka linasest rätikust).
Esimene katsetus jäi pisut ebaühtlane oma paksuses ja sai selle rebimisega ka natike veel ebaühtlasem, aga kassile meeldib.
Kui ta varem oma “kuudis” – kassi ronimise ja olemise majas eriti olla ei tahtnud (põhi sünteetiline ja ilmselt ajas karusloomal kasuka elektrit täis), siis selle lillelise lambalina peal mõnules küll. Ega ma kade tüdruk ei ole – toppisin selle lambalina kuuti ja nüüd magab kuudis mõnuga, käib vahel veel niisama ka lesimas.
Et siis minu kassipetmise suursaavutus: [URL]
Kuna padjast jäin ma ilma, siis tuli otseloomulikult hakata proovima neid suurepäraseid patju, mida Hunditädi oma blogis näitab. Tänud Hunditädile, üks “seelik” on valmis, teine pooleli. Kokku keeramist olen ka harjutanud, aga ei kipu veel ilusti õnnestuma. Seda, mis valmis suuruses, olen juba väiksemaks harutanud, tundus, et pingutasin ringidega üle ja keeramisel jäi pusasse. Ega ma veel alla ei anna. Seepärast heegeldangi teist, et ikka kindlasti lõpule jõuda selle padjandusega – kahte on rohkem kahju harutada, kui ühte… [URL]
[URL]
Kuna olen kohutav pontšo fänn, siis võtsin ennast kokku ja kudusin ühe… Isetegijas olen ikka ringi luusinud, et leida häid ideid pontšoks, aga senini midagi sellist, mida üks-ühele tahaks järgi teha, ei ole olnud, seega pidin ise leiutama (2 ristkülikukujulist tükki + meeletult narmaid – sellise “avastuse” eest peaks nüüd küll mingi suuremat sorti käsitööpreemia saama 😆
[URL]
Ise olen rahul ja kui sombreero kah nupu otsa mõelda, siis on tequila, mis tequila…
Aitab praeguseks. Püüan selle postituse ära salvestada ja kui kõik plaanipäraselt läheb (st jutt salvestub ja pildid näha on), siis võib mind siin ilmselt veel kohata. Kui ei õnnestu, siis hoian mingi aja eemale ja lakun haavu, et siis uue hooga päädpidi vastu seina joosta.
Hääd õhtut!
(Konstruktiivne kriitika on alati teretulnud!!)

Sustik susserdab

Tere kõik see Isetegijate pere!

Alates tänasest hakkan oma käsitööblogi sisse seadma. Ilmselt saab see toimuma üle kivide ja kändude, sest suhted arvutiga on kaunikesti jahedad, aga kui kõik on saanud oma kujundamiste ning piltide lisamisega hakkama, siis ilmselt pean mina ka saama. Varsti pool aastat olen teinud ettevalmistusi oma blogi loomiseks. Isetegijate keskkond on niivõrd inspireeriv koht, et pärast esmakordset külastamist otsisin enda vardad, lõngad, heegelnõelad jm kraami välja ja tekkis meeletu “ise teha” tahtmine. Ja pärlinakkus on siit saadud… + polümeersavi ja viltimise tahe… Õnneks kass on kodus ka minu usku – igasugune kraam, millel lambalõhn küljes ajab teise pööraseks. Ei tea, oli teine eelmises elus nüüd hunt või koi? Rohkem ei risusta, järgmine postitus saab olema juba üsna käsitööalane.