Sireti pesakast.

HÄID PÜHI KALLIKESED!

Enne pühi sai kõvasti näputöid tehtud, erinevaid asju. Eriti meeldisid mulle mõned kaardid, kuna pole varem eriti sellised asju teinud.
Joonistanud ja printinud küll aga mitte heegeldanud. Aga pilte mul pole ühtegi. Kuna kõik nänn läks eestimaad mööda laiali, kingitusteks, siis tänavu olen nii aus tegelane, et kingitud asjadega ei eputa ja teistele ei näita. Eks ta natuke kahju on jah…
Endale tegime ka kuusetäie ehteid aga need ka vildi munad, nagu varasematel aastatel. Kuusk sai ka luuavarre sarnane aga kobedamat ei raatsinud maha võtta. 🙂

Enne aasta lõppu vast tulen näitan veel mõned pildid, nüüd vaja pere õhtusöök lõpuni vaaritada!

43w22

Sireti pesakast.

Tervitused Luhamaalt!

Pole tükk aega siia kirjutanud. Tehtud on palju. Peamiselt kolimine ja remont.
Mitme aastase otsimise peale leidsime mai kuus lõpuks selle oma ja õige. Luhamaalt, otse piiripunkti aiatagant. Juuni algul kolisime siia. Kõigepealt mina tüdrukuga, siis tasapisi ülejäänud pesakond.
Esialgu oli maja vilets, katus tilkus igast otsast, uksed enam vähem, aknaid ka ei ollagi. Vesi tiigis ja elektrit ka ei olnud. Aga sääski oli mitut sorti ja rikkalikult. 🙂
Aga koht on ilus ja tiik suur. Praeguseks on asi ikka elatav, katus peal, muist aknaid vahetatud. Vesi veel tuppa ei tule aga välja juba läheb.
Lapsed käivad Missos koolis ja lasteaias, neil ka väga meeldib siin.
Käsitööd teen ka natuke, kui aega on. Pildid lendavad Facebook’i, seal kiire ja lihtne enda tegemistest ülevaadet anda.
Kel tahtmist vaadata meie tegemisi, panen siia pilte/klippe.
Nii me käisime siin mai kuus maadkuulamas.

Nii nägi välja meie Kunnimäe talu, kui me esimest korda asja uurimas käisime.

Suvi oli sisukas, vahepeal oli “juunikuu lumi” maas, augustis olid Seto Kuningriigipäevad, väikestviisi raiusime maja võsast välja, kiskusime savi krohvi seintelt maha, kolisime mööblintaukest hommikul õue ja õhtul tuppa, köök oli poole septembrini aidas ja küünis, süüa tegime õues kivideotsas. Maasikaid sai mägedest nii palju korjatud, et kogu eelneva elu jooksul kokku pole kindlasti nii palju maasikaid näinudki.

Siis läksime kooli. Silveril on esimeses klassis üks klassivend, Raineril kolmandas klaasiõde ja klassivend, Janerinil on 17 lapsega lasteaia liitrühm, päris pisikestest koolieelikuteni. Meis seni veel nelja aastane üritab eelkooliga usinesti õppida, esimese klassi jõmm aga ei saa õppimise tähtsusest üldse aru. Rainer ikka rohkem viie kui nelja mees aga Silveril on kolm tavaline nähtus. Esimene tunnisus oli küll mõlemil kolme vaba aga selle keskmise jõmpsikaga on meil ikka paras jama.

Näputöösid on poole aasta kohta nii natuke:

Eelmisel nädalal käisime Luhamaa rahvaga Obinitsas. Uudistasime seal kõike mis andis. 🙂 Käisime ka Kauksi Ülle juures pakutrükki tegemas. Pilte sai vähe tehud, kuna olin ise ka usinasti uudistamisega ametis. Teised tegid väga ilusaid asju aga pidile said meie paar asja. Tegin prooviks plikale padjapüüri tarvis pildikese ja meie issi, kes sai esimest korda käsitöö üritusele kaasa veetud, tegi poisile hobuserauaga pildi T-särgile.
Tahan talvejooksul kindlasti endale ja plikale Seto rahvariiete ainetel kleidid või seelikud teha. Panin seal siis uurimisele rõhku, kuidas ja mida eha. Selle pakutrüki teen kindlasti järgi ja kleidilõike ideid sain ka.

Kes oskab paela pudelisse heegeldada, õpetagu mulle ka. Tehnikalt tundub nagu pärliussi heegeldamine, võis siis nagu “nööritegijaga” tehud pael. Aga pidavat olema ümber pudeli suu tehtud.

Kleidiideed… (Obinitsa endises koolimajas tegutsevat õmblustöökoda külsatasime ka, sealt ka sellised kleidid muuhulgas tulevad)

Lemmik tegumood.

Muuseumi külastasime.

Seto talu makett

ja veel ja veel… kõigest käidust kahjuks pilte pole. 🙁

Mõned sügisesed pildid veel ka meie Kunnimäest.
Köögirenoveerimine…

Mõned aknad ees…

Vaade tagumisest aknast.

Kokkukukkunud talli kause alt tulevad välja paljutõotavad kivimüürid.

Ilusa ilmaga käisime perega Mauri külas kanepit koristamas.

No nii, nüüd te siis teate, et ma olen endiselt ikka olemas, Setomaal, lõpuks ometi oma päris kodus! Just täpselt siin, kus olen alati tahtnud olla! Kes ütles, et unistused ei täitu? Vahel läheb lihtsalt natuke rohkem aega…

Aga nüüd hüva Helloweeni ja mina ka kõrvitsa kallale. Lapsed hommikul ütlesid, et õhtuks olgu naabrimehele hirmutis olemas! Sisust tuleb kõrvitsa-ploomi moos!

Kohtumiseni! sunny

Sireti pesakast.

No tere kena kevadet!

Küll ma olen ikka usin blogija! 🙂
Vahepeal on nii palju tegemisi olnud, et pole aegagi piltidega jamada. Vabast tahtest pole saanud suurt midagi teha, aina tellimus tööd. Sokid, kindad. Hetkel 25 paari laste labakaid veel teha.
Tehtud tööd panime poisige video klipile, katsun selle siia trantsportida, kui muidu ei saa, siis lingina ehk ikka õnnestub. 🙂

Aga kui eelmist postitust jätka siis tuleb alustada aastavahetusest. Selle vihmase õhtu veetsime oma pesakonnaga.

Siis sai preilna nelja aastaseks.

Issi sai ka vahepeal 35 aga siis ma olin sihukeses tõbes, et anna otsad. Kogu üritus jäi pidamata. Sain vaevu paar päeva enne enda sünnipäeva jalad alla. Midagi suuremat siiski teha ei jaksanud. Lapsed tegid mulle küpsisetordi. Rainer tegi tordi ja väikesed kaunistused. No vähe kõvad kommid seal peal ju olid aga ikkagi laste esimene tordi tegu.

Vaevalt sain enese ihuharimise lõpetatud, kui tuli kähku torti jagama hakata. Nii ma siis sorakil pildile sain.

Vabariigi aastapäeval käisin väikestega Valingul mäge vallutamas.

Märtsis vahetasime jälle elukohta. Kõigi ebamugavustega korterist kõigi mugavustega korterisse, nagu meie isa nentis. Kaks nädalat peatust vanemate juures ja nüüd oleme Nissi valla kodanikud, Riisiperes. Rainer käib ikka Keilas koolis, väiksemad segavad kõigiti kodus mu kudumist. 🙂
Silver läheb sügisel kooli ja Janerinile siin kah lasteaia kohta pole, vähemalt praegu.
Kaua me siin pesitseme, kes teab, sest tegelikult otsin ikka üht vana head talu maja, kus kodu tunne tekiks. Kuni seda pole leidnud, koon korteris!
Kritseldaks siin heameelega veel veidi aga tundub, et mu neti pulk hakkab jupsima. Teen enne lõpu, kui kõik vastu taevast lendab.

Vast varsti kohtume siin lehel jälle, sest suur kiire on mul nüüd möödas ja väljas pole veel miskit teha.

Tsau!

Sireti pesakast.

Tere kena pühade keskpaika

Aasta lõpp pole enam kaugel, üsna viimane aeg enda selle kuu tegemised ette näidata.
Kõige pealt tegin värvispektri tarvis rohelise mütsi. Et oleks ikka punast ka, viltisin jõulutähe moodi lille. See käib küljest ära.

Ja teine lill, plikal oli ka kangesti vaja.

Kahele väiksemale tegin kindad.
Poisile…

plikale…

Plika sai tegelikult teise paari veel. Vot ma märtsis hakkasin ühest ime peenest lõngast kindaid tegema. 1,25 varrastega. Tegin siis ühe valmis ja kevad hakkas tulema, igasugu muud mõtted ja tegemised. Lubasin siin ikka mitu korda selle valmis teha aga ei tuhkagi. Nüüd ükspäev polnud midagi teha, no ideed olid otsas ja jõuluni oli ka veel aega. Võtsin siis kindavärgi korvist välja ja tegin ühe jutiga valmis ka. Ega need nüüd midagi erilist ole aga andis ikka nikerdada küll.

Vahepeal tegin pisiasju, nagu nuku sussid…

ja kõrvarõngad.

Ja üks kaelakee.

Paar junni kokkusobivat jämedat lõnga oli üle jäänud, sain veel ühe mütsi.

Plika tegi paberinutsakatest roose. Lõikas, voltis, liimis. Ma arvasin, et ta seal omaette lihtsalt prahti teeb aga tema väitis, et tegi roose. Uurisin lähemalt – nagu olekski. Poisid imestasid, kuidas ta oskas, pole päevagi lasteaias käinud. Ju on siis hea leiutaja. Minul neid hästi ehedalt pildile saada iagatahes ei õnnestunud aga eks vaadake ise, ongi ju nagu roosi moodi…

Käsitööga kõik.

Laste jõulupeod on ka peetud. Mõned pildid siis kah ritta, kui keegi pole meid ammu näinud ja tahaks teada kuidas mu vaevaga tehtud kullakesed juba välja näevad. swi6

Silver

Janerin

Rainer

Kõik kolm.

Ja Raineri tunnistus oli ka ikka endiselt igavalt eeskujulik.

Üks ehtne kuusk meile tänavu tuppa ei mhtunud, surkasin kaks oksa vaasi püsti, preilna ehtis ära. Kuuse lõhn on igatahes olemas.

Aga nüüd pole muud, kui ruttu tuttu. Neli paari suuri ja õhukesi sokke telliti, äkki hakkan neid homme kuduma. Ammu oleks juba aeg…:oops:

ILUSAT PÜHADE JÄTKU, UUEL AASTAL KOHTUME JÄLLE!

Sireti pesakast.

Tere taassaabunud talveõhtukest.

Sel kuul olen küll rohkem tööl kui kodus olnud. Ja minu töö tähendab seda, et hommikul lähen, lõunapaiku tulen, õhul jälle lähen ja ööseks saan koju magama. Nii palju kui ma siis päeval nokitseda olen saanud, paistab, et päris mitu asja on ikka jälle valmis.

Esimese lume päevil tegin suuremale poisile salli. Mingi 140 cm pikk. Pole siis talle kaameraga pihta saanud, kui sall kaelas, hetkel veel ära kaotamata, äkki joppab veel millalgi aparaadi ette. Aga kapi otsas krunnis on sihuke:

Ah näe, kuu algul oli ju see kõrvitsa värk. Suuremal poisil oli seda ilmtingimata teha vaja. Kihutasime siis õhtul Selverisse ja mitte ühtegi kõrvitsat seal ei müüdud. Ostsime siis mingi suurema tsitruselise, mis oli oodatust palju lihtsam tühjaks tõmmata ja isegi süüa kõlbas. Saime sellest sihukese asjanduse, mis ajas asja kenasti ära:

No siis hakkas tööhooaeg pihta ja poodi eriti enam ei jõudnud. Selgus, et Värvispektri vajalike värve pole nagu ollagi. Musta pole raasugi, mõned hallid nutsakad olid vaid järgi. Mõtlesin, et vast paari sokke või kindaid saab teha. Siis oli eelmise lume aegu plika avastanud, et tema titel hakkab ju ka külm. Emme sa pead talle soojad riided tegema. Hea mõte, seda väikest asja peaks neist nutsakatest küll saama. Nii tegingi kõigepealt mütsi, siis kampsuni kah. Pärast sai veel papud aga need pole enam hallid.

Vahepeal ostsin rohelist, hõbeniidikestega lõnga, 200g. Pidin seda detsembris kuduma hakkama aga ikka jäi päeval nii palju aega, tegin plikale mütsi. See olla tema kroon!

Ühed tite papud ka, töökaaslase lapselapsele.

Rohkem ei midagi.

Muidugi jah, vahepeal joonistasime siin Raineriga linde. Hakkas tema kusagilt netist mingeid “tigedaid linde kosmosest” maha joonistama. Arvas, et mina ei oskaks ikka niiii hästi. Joonistasin siis ka. Siis oli joonistuspaberi kaanepeal papagoide pilt. Soovitasin tal sealt üks suurem järgi teha. Sellega ei pidavat isegi mina hakkama saama. Ma siis järgmisel päeval võtsin asja ette.Pole hea 20 aastat vist joonistanud aga ei tulnudki kõige hullem välja. Ainult liiga suurelt sai ette võetud, paber jähi väikeseks, pool saba ei mahtunud ää. Noh sellised ajaviite asjad siis- poisi linnud:

minu:

originaal:

Loomingulise tööga kogu lugu.

Raineril tuleb nädalapärast sünnipäev, saab 9 aastaseks juba. Mõtlesin talle mõne lemmiklooma kinkida. Töökaaslane jõudis aga ette ja nats üle nädala on meil neli deegut. Nüüd pole muud, kui isased emastest eraldada, sest need viimased näikse juba hirmus jämedad olevat. Jääb üle poisile veel üks puur kinkida. Isa ja vanaema läksid täna talle puutekat ostma, minu palk sellele ette ei löö, jõulud ju ka veel tulemas, va roti puurgi läheb mul mitu päeva palka maksma.
Aga elukad on lahedad, kassil ka tegemist. icj7
Üleeile öösel olid kaks väiksemat puurist välja roninud, küll hakkas laste toas mürgel pihta. Siis kihutas minu voodist kass kohale. Mina järgi! Kuna need pidavat kõike närima, hakkasid kõigepealt mu lõnga kotid nurgast välja, lauale lendama. Siis pidasime kassiga kella kaheni klaperjahti. Kui nad puuris ennast katsuda lasevad ja käe peale ronivad siis vabaduses vot seda keskmist näppu!! Lootsin, et ehk kass püüab mõne kinni, ja jälegi seda keskmist…. Muidu hea hiire püüdja kass aga kodulooma ei puutu. Ajas taga küll aga kui oleks võinud sada korda krapsti teha, siis jõllitas elukaga vastamisi, kuni see jälle mõne lapse voodi alla silkas. Sealt välja ajas õnneks küll. Nii siis oli kass mulle jahikoera eest ja mina kahe palja peoga jahimees. Nii me nad lõpuks kätte saimegi. Siis oli muidugi tuba sassis kui sea pesa ja uni hommikuni rikutud. Aga noh, naljakas kah natuke, kahju et publik kõik magas. 😆

No nii, nüüd on kohe jõulukuu algamas, poistele vaja mõlemale etenduste jaoks kostüümid nuputada. Ühest saab päkapikk ja teisest, olge lahked, detsembri kuu… Lisaks sellele saab veel jõulukaunistusi nokitseda ja värvispektri materjalid ja idee on ka olemas. Äkki vean lõpuks oma pärlikarbid ka lagedale ja hakkan jälle ehteid nokitsema. Muidugi, ei me ette tea, kui palju ma tööl või kodus olen. Mul mingit graafikut pole, kui vaja siis lähen. Hetkel on õnnestunudki juba kolm päeva kodus olla.

Aga ok, ilusat algavat advendi aega teile ja päkapikke kah ikka sussi kallale… !!!

43w22

Sireti pesakast.

No tere siis kah, üle pika aja! 😀

Tule taevas appi, miks ma kogu aeg arvasin, et vähemalt septembris siia midagi kirjutamas käisin! 😯
Kõik asjad ju puha näitamata 👿

Ok, parandame asja, nii palju kui pilte ja asju veel järel on.
Sügise algatuseks tegin väiksematele ämblikuga mütsid, plika oma kadus enne ära, kui pildistada jõutsin. Poisil selline:

Poja nii õnnetu ei ole, kui välja paistab, ta passis erilise hoolega telekat. 🙂

Siis sai valmis paar lõngajäägi vaipa, üks on ka pildile jäänud. Suurust sai ka mõõdetud, enam ei mäleta aga suts üle poole meetri oli.

Siis käisin septembris kaks päeva lehmakarjas. Mis seal ikka passida, pistsin varustuse tasku ja nikerdasin lapikesi. Õhtuks sain ühe pajalapi jälle kokku.

Nüüd tuleb kilomeeter oktoobrikuu sokke, igas mõõdus. Kõige tillukesemad tegin ja kohe pistsin saajale pihku, jälle jähid pildistamata. Ah, tühja kah, aga teate, muidu , ilusad olid! 😉 Ülejäänud nüüd joondugu siia ritta:

Ühed sokk-papud tegin kah eile:

Enne esimest lund tegin ükspäev plikale mütsi. Ühe korra sai käia, nüüd, ei tea, kas ootab kevadet. Järgmisel hommikul oli lumi maas ja tuli hoopis paksemad mütsid välja otsida.

Sooh, rohkem ei paista vähemalt albumis pilte olvat.

Muidu elame ikka tasa-pisi. Remondid on puha pooleli. Vahest saab miskit tööd tehtud, kui seda pole, eks siin koon, heegeldan, keedan küpsetan. Ja esmaspäeval koristan! 😛

Silveri sain ka lõpuks lasteaeda. Pole neid kohti kusagilt võtta ja eelkooli ka Keilas ei tehtud. Nüüd käib Rukkilille lasteaias, erakas küll, raha läheb hulka maksma aga vähemalt õpivad ka seal korralikult. Hommiku poole kohe puha tunnid, peaaegu nagu koolis. Las saab siis targemaks, kasvõi emme viimaste veeringute eest.
Näh, tegi seal ükspäev põdra.

Väike õde kusjuures oskab enam-vähem sama suguseid asju teha nagu Silver. Plikal on lihtsalt rohkem tahtmist ja püsivust joonistada, kirjutada, tähti uurida jne. Vahel, kui vend mõnda tähte ei tea, küsime õe käest. See siis tuleb ja kiidab – nohh, kas sa siis ei tea, et see on Janerini jott või hobuse hõhhh!

Esimesel hommikul, kui mõlemad poisid olid oma õpingutele läinud, tõusus Jane üles ja põrnitses tühja Silveri voodit. Seletasin, et Silver on lasteaijas ja õpib seal parajasti. Plika põrnitses veel tükk aega sinna voodi poole, lõpuks ütles hästi läbimõeldud ilmega – ega ta minust targemaks ikka ei saa!!!

Nii aga nüüd on pidu läbi, tuleb see loba ää lõpetada. Meie issi tuli koju ja kohe läheme Rõõmu Kaubamaija poistele talve saapaid ostma. Tali tuli ju ootamatult! Ainult autol olid talverehvid juba paar nädalat varem all.

Ok, talvituge kenasti, ärge väga ää külmetage. Ma üritan siia ikka natuke rutem tagasi jõuda, kui kahe kuu pärast.

Sauuu!

Sireti pesakast.

Tervitused Valingult!

Jah, just siin ma nüüd olen, just täpselt nädal aega.Võiks öelda, et naudin tõelist maa elu, vilja põldude ja lehma koplitega. Kui mul muidugi oleks eriti aega siin midagi nautida.
Terve nädal on läinud oma kola ringi vedamisele. Ühtki meest, peale enda oma polnud appi ka võtta. Ise paki kõik vidinad kokku, aita mööbel autole laadida ja pärast maha ka tirida. Ptüi, ma ütlen, oleks see siis viimane kolimine aga ei! See oma ja õige talu on ikka leidmata – ostmata. Aga nüüd on vähemalt aega oodata ja vaadata, on vähemalt ruumi elada. Pole enam pisike suvila paarikümne ruutmeetriga. Tervelt kaks korterit, õigemini terve maja ots. Alumine korter tahab küll kap-remonti, sellega on juba algus tehtudki. Üleval saame seni pesitseda.Kui oktoobri lõpuks kõik valmis saame, siis on hästi saadud, ma arvan. Aiamaa koerale ja lastele on ka olemas, kui takjate seest üles otsida. 😀
Aga muidu meie meeldib siin, eriti lastele, neid pean igal õhtul karjalaudast pimedas ära lohistamas käima, õnneks saab seal ka kohe suurema s… maha küürida. Noh, tegin siin üleeile mõned pildid ka. Akanast paistab meil kurepesa. “Kurgid” hakkavad vist juba lõunamaale sättima, algul oli neid seal 5, nüüd veel kaks tulevad õhtuks pessa.

Meie ainukesed püsililled… 😛

Laudarõõmud…

Kirjud ühes aias…

Mie lapse loomaaed.

Mitte ainult kaanid… 😉

Meie onn…

Jalutuskäigul…

No nii, aga ma siiski arvan endiselt, et see siin on käsitöö blogi! 😀
Vahepeal olen teinud poolteist vannitoa vaipa. Kulutan jälle jääke. Aga neid ma vähemalt veel ei näita.
Kolm linikut on valmis aga triikimata. 🙁 Triikraua olen jube hästi ära pakkinud, äkki kunagi leian üles.
🙄 Augusti beez tuli aga ette näidata ja nii ta saigi, kuhu vaja aga kortsus ja lainetav.Teised kaks nii samuti, tahaks tublit venitustki aga kus sa neid siin praegu venitad!? Kui elamise valmis saame, eks siis kamandan nad sirgu ja võtan kasutusele. Sihukesed on:

Pajalappe olen nikerdanud, kui väheke aega on. Lastele eile näitasin, et head jõuluks maha müüa või ära kinkida. Suurem arvas, et need niisamagi ilusad üles riputada.:) Aga jälle võimalus, kuidas ülearuseid lõnga juppe ära kasutada. Kuna need on kahekordsed, kannatavad kartulit kurnata küll. Praadi pole ahjust võtta proovinud, akrüül lõngad äkki ei peaks sellele vastu. Aga võib ju puuvillaseid ja maavillased kah teha.
Nii palju on hetkel ette näidata:

Noh, ja nüüd tuli mu lille vaas ka meelde!
Eelmistel jõuludel sain endale veini pudeli. Tühja! icj7 Hoidsin ja võtsin hoogu, et vaasiks teha. Nüüd enne kolimist jõudsin valmis teha. Mingid tuubis õli värvid on mul, ei oska neid millegiga vedeldada. Sodisin vedelamaks portselani lakiga.Sellest sai roheline põhi, tegelikult siniste juttidega. Ja siis salhvakad peale. Saaks selliseid pudeleid veel kusagilt, küll leiutaks! Aga veini ostma ma selle pärast kah ei hakka.

Vast aitab tänaseks! Enamus edasist loomingulist tööd tuleb mul lähi kuudel küll vist korteri remondi näol. kui miskit valmis saab, näitan teilegi. Ideid mul igatahes on ja materjale ka. Kahjuks korteri remondi ja mööbli renoveerimisega värvispektrisse ei saa, nii et nokitsen lõngaga ka edasi.

Ilusat suve lõppu ja peagi algavat uut kooliaastat!

Sireti pesakast.

Tere suve keskpaika.

Mu juuli sinine juba ammu valmis aga ei viitsi kuidagi üles panna. Nüüd, enne kui kiiremaks remondiks ja kolimiseks läheb, sain ikka albumisse pandud. Ja eks ikka natuke siia kah siis juttu ja paar pilti.
Tegin jälle sellise ühes tükis särgi. Kui pilti sai tehtud, oli veel selline vesti ilm. Plika oli ametis ehitusmehe mängimisega ja nii ta töiselt tegus pilt saigi.

Kaks sinise-roosa triibulist linikut olen ka heegeldanud aga triikida pole aega olnud. Seega – pole ka pilte.
Eks teen neid vabast ajast veel, nii palju kui seda aega nüüd jääb. Uue elamise võtmed käes, läheb remondiks ja siis kolimiseks.
Ei läinudki me selle korraga põhjapoolt kaugemale, Saue valda, Keila lähedale. Aga otsin oma ürgset talukohta ikka edasi. Kuna head töövõimalused on praegu just seal, oli hetkel vast õige otsus omale sinna ka elamine leida. Mehel vast 100m tööle minna ja ma ise saan ka miskit tegusamat oma ajaga peale hakata. Ühesõnaga plaanin ka tööle minna – lõpuks! 😀
Nüüd aga, öine loom nagu ma olen, saan kohe kana supi valmis ja lähen “lõunatama” 😉

Mõnusat rannahooaega! smile_som

Sireti pesakast.

Tere.

Selle suve pühad ja sünnipäevad on siis meie peres läbi, selleks korraks. Kui see suvi ise ka üks kord kohale jõuaks. Ei ole veel jopesid kappi saanud panna ja suve särgid on ka vestidena kasutuses.
Aga enne jaani tegin veel ühe kollase vest-särgi. Mõnus tegemine, kõik ühes tükis, ei mingit õmblemist. Ainult viimase lõngajupi tõmbasin nõelaga peitu. Juuli sinise plaanin sama süsteemiga kududa.

Aega võttis ühe õhtu ja pool järgmisest päevast.

Silver poiss sai ka 6-e aastaseks. Jaanilaupäeval plaanisime sünnipäeva pidu pidada. Hommikul sadas nii mis ladises, õuses kõik lainetas ja igasugune suur väliüritus läks mahakandmisele. Vanaema arvas, et tema ei viitsi sellise ilmaga isegi 500 m meie juurde kõmpida, ammugi vanaisa ja sõbrad olid ka kõik tubades peidus. Nii siis võtsime oma padajanni kaasa ja läksime hoopis vanaema juurde. Nii nad siis pidasidki pidu naabritüdruku seltsis, neljakesi nagu talvistelgi sünnipäevadel. Lapsed majandasid küll õues, vihmamantlitega ja ilma. Ise ei tahtunud seal sugugi külmetada. Õhtusele jaanitulelegi poleks oma väärt konte vedanud aga lapsed!!! Neil ikka vaja seal ratsutada ja tantsida. Poisid hakkasid küll hoopis taarat korjama. Tassisisd nagu taarakollid kottidega haisvat õlle taarat koju. No mis teed, kui nemad avastasid võimaluse taskuraha teenida. Raha oli neil pärast mitu päeva laiutada. 🙂
Aga mõned pildid sellest sünnipäeva-jaanipäevast:

Ilm kehva ja pildid ka.

Aga tänaseks jälle kõik. Reede õhtu kätte jõudmas, vaja tube koristama hakata.

Kohtumiseni juulis! Päikeselisi päevi ja kuuvalgeid öid! photosmile

1 2 3 40